Grill ja lilledžungel rõdul võivad tüli majja tuua.
Vaidluste vältimiseks tasub korrusmaja elanikul kõik rõduga seonduvad muudatused kooskõlastada naabrite, üürileandja, ühistu või majahalduriga. Täiesti seadusevastane on aga rõdul või terrassil grillimine.
Esimeste soojade ilmade saabudes muutuvad rõdud linnainimestele aianurgaks või elutoa pikenduseks. Kuid just niisamuti, nagu korrusmajas peab korteris lärmamisega piiri pidama, tuleb ka rõdul kaaselanikega arvestada.
Heanaaberlike suhete põhimõtetest ja reeglitest võiks kinni pidada olenemata sellest, kas ollakse korteri omanik või üürnik. Näiteks mugav ja toiduvalmistamises mõnusaks vahelduseks olev rõdul grillimine on meil väga levinud ning tundub esmapilgul ohutu tegevus. Tegelikkuses on tegemist jämeda seaduserikkumisega, põhjendatuna nii tuleohutuse kui ka kaaselanike häirimise seisukohast.
Lahtise tule kasutamine hoones, selle rõdul või terrassil on keelatud vastavalt tuletööde tuleohutusnõuetele. Selle alusel loetakse tahkkütusel töötavat ja teisaldatavat šašlõki- või grillahju või muu samalaadse seadeldise kasutamist küttekoldevälise tule tegemiseks, mida tohib teha ainult väljaspool ehitist ning see peab olema hoonest vähemalt 5 meetri kaugusel. Päästeteenistuse inspektoritel on õigus selle seaduse eirajat trahvida kuni 18 000 krooniga.
Siiski juhtus Päästeameti andmeil möödunud aastal mitu õnnetust, kus grillimisel põrandale kukkunud söed põhjustasid tulekahju. Ohuks on ka tuul, mis võib sädemeid kanda nii enda korterisse kui ka naabrite elamisse. Ka grillimisel tekkiv suits ning lendlev tuhk samuti kaasmajalisi häiriv.
Rõdutaimed nõuavad rohkem tähelepanu
Rõdu mugavamaks ja silmale ilusamaks tegemist pole loomulikult mingit põhjust keelata, kuid siingi võiks arvestada paari aspektiga, et vältida võimalikke erimeelsusi naabrite või üürikorteri omanikuga. Näiteks efektseid ja privaatsust suurendavaid ronitaimi tuleb reeglipäraselt tagasi lõigata, et nad ei kipuks naabri rõdule. Korrusmajade seintel võib sageli märgata ka vohavat väänkasvude vaipa, mis on küll kaunis vaadata, kuid kahjustab fassaadi. Kiirelt kasvav metsviinapuu kinnitub kõvasti seina külge ning murendab maja katvat krohvi.
Kindlasti häirib alumisi naabreid pottidest läbi nirisev lillekastmisvesi või allakukkuvad kolletanud lehed. Otstarbekam on kinnitada potid piirde sissepoole ja puhastada regulaarselt põrandat. Enne sügistorme tuleks rõdult aegsasti lillekastid ja muud kergemad esemed ära viia, sest kui tuul peaks mõne neist alla pühkima, vastutab tekkinud kahjude eest asjade omanik.
Üürnikul on kooskõlastamiskohustus
Üürnike puhul kehtib hea tava, et rõdu kujundamise meetmed võiksid olla ajutise iseloomuga. Üürilepingud sisaldavad tavaliselt punkti, mille järgi peab üürilevõtja lepingu lõppedes andma omanikule üle algseisukorrale võimalikult sarnase pinna. Kuna rõdu kuulub korteri juurde, kehtib klausel ka selle kohta.
Seetõttu tuleks kõik rõduga seotud muudatused, nagu klaasimine, plaatimine, trellide või võrgu paigaldamine kindlasti üürileandjaga kooskõlastada. Kui omanik pole juba tehtud ehituslike muudatustega nõus, on üürnik kohustatud need oma kuludega eemaldama. Kui muutub maja välisilme, tuleks kooskõlastus võtta ka ühistult või majahaldurilt.