Tähesaju 14 asuva ärimaja 4. korrusel tööd alustanud müügiesindus on avatud tööpäeviti kell 10-18.  Lisaks on D.A.S.-il Tallinnas kesklinna esindus aadressil Toompuiestee 5/Luise 2. Senine Veerenni esindus kolis aadressile Järvevana tee 9 ja sai nimeks Järvevana müügiesindus. Regionaalsed kontorid töötavad D.A.S.-il Tartus ja Pärnus.

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liikme Maiko Kalveti sõnul otsustati Tallinnas kolmas müügiesindus avada seepärast, et inimeste huvi oma õigusalaste riskide kindlustamise vastu on hüppeliselt kasvanud. “Kui Lääne-Euroopas on oma õigusabikulud kindlustunud rohkem kui 40% peredest, siis tänaseks on murrang toimunud ka Eesti inimeste hoiakutes,” rääkis Kalvet. “Ka Eesti inimesed on hakanud mõistma, et pole mingit põhjust ise kergekäeliselt kinni maksta kellegi teise süül tekkinud lisakulu või saamata jäänud tulu. Nii saame juba igas kuus keskmiselt 65 pöördumist klientidelt erinevate juriidiliste kahjujuhtumite lahendamiseks.”

1928. aastal asutatud D.A.S. on Euroopa suurim õigusabi kindlustaja, mis tegutseb 16 Euroopa riigis. Eestis 2006. aasta novembris tegevust alustanud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS pakub erinevate õigusabikulude kindlustamist, oma klientidele juriidilist nõustamist ning õiguslike huvide kaitsmist nii Eestis ja välismaal. D.A.S. hüvitab klientidele advokaatide, tunnistajate ja kohtuekspertide tasud, riigilõivud, kohtuotsuse järgi väljamõistetud vastaspoole kohtukulu, reisikulu välismaistes kohtutes toimuvatele istungitele ja täitekulu ning tasub vajadusel kliendi eest ka kautsjoni. Eestis algavad õigusabikulude kindlustuse hinnad 5 eurost kuus.

Õigusabikulude kindlustusele spetsialiseerunud kindlustusgrupp D.A.S. kuulub ERGO Kindlustusgruppi, mis on Saksamaal üks suuremaid ning mille põhiaktsionär on maailma suurim edasikindlustuskontsern Munich Re. D.A.S. grupil on Euroopas enam kui 12 miljonit klienti, keda ettevõte aitab aastas keskmiselt miljoni kahjujuhtumi lahendamisel.

PRESSITEADE

Naabrite ühine aed

Aia ehitamine ja loomine kahe kinnistu piirile on hea tava kohaselt olnud naabrite ühine väljaminek, sest pärast aia püstitamist krundi piirile on mõlemal naabril võrdne õigus sellele olenemata sellest, kes tegelikult aia eest maksis. Kohustust aga mõlemal investeerida ei ole.

Aeda ehitades tuleks kindlasti naabriga läbi rääkida, millist aeda soovitakse rajada. Ühiselt peaks üle vaatama kruntidevahelised piiripunktid – veenduda nende täpsuses ja õigsuses.

Veidi teine lugu on aga, kui teie ja naaberkrundi vahel on hekk, müür, peenar või kraav, sest siis on see mõlema naabri ühiskasutuses ning mõlemal naabril on piirirajatise hooldamise kohustus. Ka hoolduskulud on siinjuures võrdselt mõlema naabri kanda. Samuti ei tohi kahe krundi piiriks olevat hekki üks pool omavoliliselt maha võtta ning mõlemad krundiomanikud peavad selle korrashoiu eest hea seisma.

Haljastamisel tuleb arvestada naabriga

Kui aeda võib kujundada oma soovi ja maitse järgi, tuleb siiski meeles pidada, et oma valduste eest peab ka heaperemehelikult hoolt kandma. See tähendab, et kõik jääma oma krundi piiresse. Ükski naaber pole õnnelik, kui kõrvalkrundil vohav umbrohi tema iluaeda ohustab.

Samuti tuleb meeles pidada, et üle aia ulatuvate puid ja põõsaid tuleb regulaarselt kärpida. Kui see jääb tegemata, siis võib naaber oma krundile ulatuvaid oksi omavoliliselt maha lõigata või tema maale ulatuvatelt viljapuu okstelt saaki korjata.

Veel võimalikke tüliallikaid naabrite vahel

Kui naaberaia lõkke suits ja tahm jõuavad naaberkruntidele, siis seadusega ja keskkonnakaitse nõuetega kooskõlas tehtud tulekolle on lubatud ning juriidiliselt puudub alus selle tegevuse keelamiseks. Samas, kui tuvastatakse, et naaber suunab oma lõkke suitsu ja tahma naaberkrundi poole tahtlikult, siis see tegevus on seadusandlusest tulenevalt keelatud ning alus kaebuseks olemas. Küll on aga aastaringselt keelatud kulu põletamine.

Üheks tüli põhjuseks võib tekkida ka vali muusika või lärm naaberkrundilt. Taolisel juhul tuleks esmalt püüda ise naabritega suhelda ning neid korrale kutsuda. Kui see ei aita, tuleks pöörduda politsei poole, kes lärmajatega ise tegeleb. Omavalitsustes on üldiselt öörahu ajaks määratletud ajavahemik kl 23:00-07:00 või 24:00-06:00, seega öörahu häirimisel rikutakse ka avalikku korda, mis on karistusseadustiku järgi karistatav.

Kuidas kiusamise või vägivallaga koolis või lasteaias toime tulla? Kõige tähtsam on lapselt, tema koolikaaslastelt või vennalt-õelt üldse teada saada, et teda kiusatakse. Sageli häbenevad lapsed sellest oma vanematele või õpetajatele rääkida, arvates, et neid peetakse pealekaebajateks ning see vaid annab kiusamisele hoogu juurde. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enese ja teiste kaitsmine vägivalla eest, kuna koolivägivald ja -kiusamine on teatud juhtudel karistusseadustiku järgi karistatavad teod.

Kui info kiusamise kohta on jõudnud vanemani, tuleb viivitamatult tegutseda. Koolikiusamise puhul võiks esimeseks sammuks võiks olla tõsine vestlus klassijuhataja, kooli psühholoogi või direktoriga. Kui sellest pole abi ning kiusamine jätkub, tasuks neile meenutada kehtivat põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, mille paragrahvi 44 kohaselt tagab kool õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Kooli pidajal on kohustus luua võimalused turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks, kooli direktorile on aga pandud vastutus nende abinõude rakendamise eest.

Ka lasteaias toimuva kiusamise puhul võiks aidata kasvataja või juhatajaga rääkimine, kuid mida teha siis, kui kiusamine leiab aset koduhoovis või mõne sõbra pool? Kindlasti tuleks esmalt rääkida kiusaja vanematega, sest tsiviilseadustiku järgi on alla 18-aastane laps piiratud teovõimega – seega ta ei vastuta oma tegude ega tekitatud kahju eest. Perekonnaseaduse järgi on hooldusõigust omavad vanemad lapse seaduslikud esindajad ning vanematel on kohustus tagada kõik lapse arenguks vajalik oma võimaluste piires ning valvata lapse järele. Seega, kui vanemad on järelevalvekohustust eiranud, siis on nad üldreeglina vastutavad lapse tekitatud kahju eest. See, kas laps võtab vastutuse enda kanda või teevad seda vanemad, oleneb lapse vanusest ja arengutasemest ning kohtu hinnangust sellele. Mida rohkem võib eeldada, et laps peaks oma käitumise tagajärgi teadma, seda suurem peaks kohtupraktika järgi olema ka tema enda vastutuskohustus.

Kui õpetajate, koolijuhtide või vanematega rääkimisest abi pole, siis võiks järgmisena pöörduda lastekaitse spetsialistide poole laste nõustamis- ja tugikeskustes. Abi saab ka lasteabitelefonilt 116 111. Kui koolipersonal ei võta ilmseid signaale kiusamisest piisavalt tõsiselt, tuleks kindlasti teavitada politseid. Hea oleks politsei võimalusel varustada kiusamist pealtnäinute nimede ja kontaktandmetega. Palju abi võib olla ka valvekaamerate salvestustest, kui need koolis olemas on. Sellisel juhul tuleks täpselt teada kiusamisepisoodide aegu ja kohti, et vajaliku salvestuse leidmine oleks lihtsam.

Esmalt kontrollib kindlustusandja, kas kliendi teatatud kahjujuhtum kuulub kindlustuskaitse alla ehk kas tegemist üld- ja eritingimustes toodud kindlustusjuhtumiga. Seejärel vaadatakse, kas kindlustusmakse on tasutud nagu kord ja kohus. Viimasena hinnatakse juhtumi tulemuslikkuse väljavaateid ja pahatahtlikkust. Selle käigus selgitab kindlustusandja välja nõude põhjendatuse ning edu saavutamise väljavaated.

Laias laastus võib välja tuua kolm peamist põhjust, miks kahjujuhtumil edu väljavaated puuduvad. Esiteks kliendi nõude tõendamatus – puuduvad dokumendid ja muud tõendid, mille alusel oleks võimalik edu saavutada kas kohtuvälistel läbirääkimistel või juba kohtus. Teiseks võib nõue olla ebamõistlik – näiteks nõutakse moraalse ehk mittevaralise kahju hüvitamiseks ülisuurt summat, mille suurus ei ole tõendatav ega kooskõlas kohtupraktikaga. Viimasena võib välja tuua kliendi nõuded, millel ei ole õiguslikku alust. Näiteks nõutakse vastaspoolelt hüvitist juhtumites, kus kostja vastutus ei ole ühemõtteliselt seadustega paika pandud.

Tulemuslikkuse väljavaateid hindab kindlustusandja enne juhtunu kahjujuhtumina määratlemist ning edaspidi vastavalt vajadusele. Näiteks kui vastaspoolega suhtlemisel laekub täiendavat teavet või selgub uusi asjaolusid, mis võivad mõjutada menetluse edasist kulgu. Samuti kui vaidlus on saanud ebasoodsa kohtulahendi ning vaja on otsustada, kas kaevata otsus edasi järgmisesse kohtuastmesse või mitte.

Kui kahjujuhtum on kuulutatud kindlustusjuhtumiks, annab kindlustusandja vajadusel kliendile suuliselt edaspidised tegutsemisjuhised. Kindlustusandjal on õigus kliendilt nõuda vajalikke dokumente ja infot kogu menetluse käigus, et tagada edu saavutamine vaidluses.

Üldjuhul teeb juhtunu lahendamiseks vajalikke õigustoiminguid pärast kliendi volituse saamist juba kindlustusandja. See puudutab nõuete esitamist, kliendi kohtus või kohtuvälistel läbirääkimistel esindamist jne. Tõendite kogumine on üldjuhul siiski kliendi ülesanne, kuid kindlustusandja annab siin juhiseid, mida ja kuidas koguda. Igal juhul informeerib kindlustusandja klienti kindlustusjuhtumi menetlemise käigust ning annab teada, kui on vajalik hankida uusi tõendeid. Samuti teavitatakse klienti koheselt, kui menetluse käigus saab selgeks, et puuduvad piisavad väljavaated kindlustusjuhtumi edasiseks edukaks lahendamiseks. Sellisel juhul toob kindlustusandja ära ka põhjendused, miks tulemuslikkuse väljavaateid nüüd ebapiisavaks hinnatakse.

Aastas juhtub kümneid tuhandeid liiklusõnnetusi. Kui on olemas vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kasko, siis pole vahet, kas olite ise õnnetuses süüdi või mitte – kindlustus korvab üldjuhul kahjud. Kui remondi maksumusega on tänu autoteeninduste kalkulatsioonidele asi tavaliselt lihtsam, siis probleemid tekivad sageli juhul, mil kindlustusselts otsustab auto hävinenuks kuulutada ning sõiduki maksumuse hüvitada. Pole harvad juhtumid, kus kindlustusseltsi ja sõidukiomaniku hinnangud selle väärtusele on üsna erinevad. Et mahakandmisele kuuluva sõiduki turuhinna osas tõde välja selgitada, tuleb tellida erinevaid ekspertarvamusi ning vajadusel asuda kindlustusseltsiga läbirääkimistesse või isegi oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda.

Mured võivad kimbutada ka tööl. Üks asi on töösuhte lõpetamine ilma õigusliku aluseta, olgu siis tegemist vallandamise või koondamisega. Teine teema on aga lõpparvena saamata jäänud tasud – näiteks tulemustasu müügi pealt, preemiad, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest jne. Kui läbirääkimised tööandjaga tulemust ei anna, peab töötaja õigusega välja teenitud tasude kättesaamiseks töövaidluskomisjoni või kohtu poole pöörduma.

Probleeme võib tekkida ka asjade ostmisel, olgu selleks siis näiteks kinnisvara või auto. Tüüpiline mure on see, et kasutatud ostueseme puhul ilmnevad varjatud vead – näiteks autol mingi lisafunktsioon ei tööta ning müüja neist probleemidest tehingu eel ei rääkinud. Kui müüjaks on eraisik, siis ei saa abi ka tarbijavaidluste komisjonist. Seega on ainus võimalus nõuda kas ostuhinna alandamist tagantjärele või hüvitist vigade kõrvaldamise eest läbirääkimiste teel ja kui see ei aita, siis juba kohtus.

Isegi siis, kui tahate aega maha võtta ning sõidate puhkusreisile, ei ole te ka reisikindlustuse olemasolul probleemide eest alati kaitstud. Näiteks võib juhtuda, et hotell ei vasta lubatule ning reisifirma keeldub teid oma kuludega paremasse hotelli ümber paigutamast. Teine tüüpprobleem on see, et reis jääb ära reisikorraldaja/lennukompanii pankroti tõttu. Enamik reisikindlustuspakette selliste riskide vastu kaitset ei paku ning hüvitise saamiseks tuleb otsida teisi võimalusi, millega enamasti kaasnevad ka õigusabikulud.

Mida võib soovitada? Väiksem on närvi-, aja- ja rahakulu siis, kui õnnestub kohtuvaidlust vältida. Seetõttu tuleb soovitada nii võlaõiguslikes tehingutes kui muudes valdkondades võimalikult korrektset asjaajamist: riskidele mõtlemist, dokumentide korrektset vormistamist jne.

Alati ei õnnestu vaidlust ära hoida ning siis on suureks abiks juba õigusabikulude kindlustuse olemasolu. Anname selles uudiskirjas soovitusi, kuidas kahjujuhtumi korral toimida ning selgitame ka kohtu kaudu õigusabikulude hüvitamise üksikasju.

Lõpetuseks: soovitage ka omalt sugulastel, sõpradel ja tuttavatel tunda huvi õigusabikulude kindlustamise vastu. Uni on rahulikum, kui kindlustuspoliis on taskus, kuna õigusabikulude kindlustuse klientidel õnnestub enamasti vaidlus lihtsamini lahendada ning õiglus kiiremini jalule seada.

Lugupidamisega,

Mako Kalvet

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi tegevjuht

2012. aastal vajati politsei- ja piirivalveameti aluste abi ühtekokku 401 korral. Politsei veebilehe andmetel oli kõige enam hädaolukorra tunnustega intsidente, kuid pea sama palju oli ka otsingu- ja päästeoperatsioone. Päästa õnnestus 295 inimest, ise pääses 99 hätta sattunut ning hukkus kahjuks seitse inimest.

Samas on veesõidukiõnnetusi siiski märgatavalt rohkem, kuna veepolitsei sekkub eeskätt siis, kui on oht inimeludele või väljasõit on vajalik suurema ohu ennetamiseks. Valdav enamik kokkupõrkeid ja kahjustusi juhtub aga alusega sildumisel või otste äraandmisel, mis ongi laias laastus kõige keerukamad ning enim kogemusi nõudvad manöövrid.

Meie sõsarettevõtte Ergo Kindlustuse statistika näitab, et 350st kindlustatud alusest sattus õnnetusse tervelt 45. See näitab, et sisuliselt juhtus õnnetus iga seitsmenda purjejahi või kaatriga. Ergole hüvitamiseks esitatud kahjujuhtumite seas oli nii kokkupõrkeid teiste veesõidukitega, otsasõite kaidele ja muudele rajatistele, tormikahjusid, masti mahatulekuid ja muid vigastusi.  Kahetsusväärsel kombel oli ka vargusi ning isegi tulekahjusid vee peal.

Mida eeltoodust järeldada? Alati ei hoia merre Vanale kallatud rummilonks ja heade meretavade järgimine kartmatuid meresõitjaid õnnetuste eest. Sageli kaasnevad selliste viltuvedamistega ka vaidlused, olgu vastaspooleks siis kainaaber, sadamaoperaator, veesõiduki müüja või keegi muu. Näiteks kasutatud veesõiduki ostmisel võivad mõned puudujäägid ilmneda alles navigatsiooniperioodil, kuid müüja võib keelduda nende varjatud vigade eest hüvitise maksmisest. Juhtub ka seda, et sildumisel sõidab keegi teine oma alusega vastu teie veesõidukit, kuid keeldub sellegipoolest kokkupõrkest tingitud kahjusid hüvitamast. Või purunevad väikelaeva veeskamisel kraana tõstetropid ning sõiduk saab vette kukkudes viga, kuid teenusepakkuja ei taha kahju kompenseerida. Tormiga võivad puruneda ka ujuvkai kinnitusel ning teie jaht tekitab triivides kahju endale ja teistele, kuid sadamaoperaator ei taha midagi kuulda hüvitisest. Ebameeldivuste eest ei pruugi veesõiduki omanik olla kaitstud kahjukindlustuslepingu korral – näiteks võib kindlustusselts keelduda kahju hüvitamast, väites et tormituul polnud kahjustuste tekkeks piisavalt tugev.

Kõigil neil juhtudel võib olla abi veesõiduki õigusabikulude kindlustusest, et vastaspoolega kokkulepe saavutada või vajadusel isegi kohtutee jalge alla võtta. Täpsemat infot veesõiduki õigusabikulude kindlustuste kohta saab veebilehelt http://www.das.ee/eraklient/das-tooted/veesoiduki-oigusabikulude-kindlustus/

Eestis tegutseb kindlustuse lepitusorgan, mille raames aitavad erapooletud lepitajad lahendada inimeste vaidlusi kindlustusseltside ja –vahendajatega. Kõige enam paluvad vaidlevad pooled lepitusorgani abi vabatahtlikku sõidukikindlustust ja eraisiku varakindlustust puudutavate vaidluste lahendamiseks.

Kodukindlustuse vaidlused

Millest erimeelsused kindlustusseltsidega enamasti tekkivad? Kodukindlustuse puhul on olnud üheks vaidlusküsimuseks, kas kahju on tekkinud kliendipoolsest hooletusest. Näiteks lülitati võlgnevuse tõttu välja küte, veetorud külmusid katki ning neist väljavoolanud vesi kahjustas vara. Kindlustusandja keeldus hüvitisest, väites et kahju on tekkinud kindlustusvõtja raskest hooletusest ning antud juhtumi puhul ei olnud tegu ootamatu ja ettenägematu sündmusega. Sarnase põhjendusega keeldus kindlustusselts hüvitamast kahju ka kliendile, kelle maja katus purunes lume raskuse all. Kuna klient väitis, et on katust regulaarselt puhastanud, õnnestus lepitusmenetluse raames siiski osalises kindlustushüvitises kokkuleppele jõuda.

Sageli on lahkarvamused tekkinud seetõttu, et kindlustusseltsi hinnangul on tegemist sõnaselge välistusega kindlustustingimustes. Näiteks ei kuulu tingimuste järgi hüvitamisele remondi käigus tekkinud kahjud.

Kolmas teema koduse vara puhul on kahju suuruse hindamine. Näiteks oli ühes maakleri vahendusel sõlmitud kindlustuslepingus taastamisväärtusena määratletud 250 000 eurot, kuid tulekahju järel hindas ekspertiis hoone taastamisväärtuseks 170 000 eurot. Klient nõudis ehitusettevõtete hinnapakkumisele tuginedes täiendavad hüvitist 40 000 eurot, kuid kindlustusandjaga ei õnnestunud selles kokkuleppele jõuda. Samuti on ette tulnud seda, et ekspertiis hindab hoone kulumi suuremaks kui esialgu arvatud ning klient pole rahul kulumi mahaarvutamisega kindlustushüvitisest.

Neljandana keeldutakse sageli tekkinud kahju kuulutamast kindlustusjuhtumiks, kuna tegemist ei ole ootamatu ja ettenägematu sündmusega nagu kindlustuses vajalik. Näiteks märkas üks klient juba talvel, et korteri lae värv on kahjustatud, kuid pöördus kindlustusse alles kevadel, kui kahjustused olid pidevalt suurenenud. Lisaks sellele, et katuseleke ei olnud ootamatu, oli kindlustuslepingus välistusena nimetatud “katkise konstruktsiooni kaudu korterisse tunginud sademetest tekkinud kahju”.

Viimasena on ette tulnud, et teenus ei vasta kindlustushuvile. Nimelt esitas klient maaklerile oma erisoovi – kindlustus peaks hüvitama ka kahju, mille on tekitanud eluruumi eelmine omanik eluruumist välja kolides. Klient ostis korteri kohtutäiturilt, korteri valdus pidi kliendile üle minema mõned kuud pärast korteri ostmist. Kindlustuslepingut sõlmis klient vastavalt maakleri soovitustele. Korterit kätte saades selgus, et eelmine omanik oli lahkudes lõhkunud korteri sisustust, kaasa võtnud osa küttesüsteemist ja osa kodumasinaid. Kindlustusandja keeldus kahju hüvitamast, kuna kindlustuslepingu tingimuste järgi ei olnud korteri valdaja tekitatud kahju kindlustusjuhtum. Kahetsusväärne oli selle juhtumi puhul see, et ehkki kindlustusmaakler andis kliendile ebapädevat nõu, keeldus ta kahju hüvitamisest ning juhtunu käsitlemisest kindlustuse lepitusorganis.

Sõiduki- ja liikluskindlustuse erimeelsused

Sõiduki- ja liikluskindlustuse erimeelsused on teistsugused. Näiteks pole kaskokindlustuse korral kohale kutsutud politseid, kes oleks juhtunu vormistanud liiklusõnnetusena või on kahju sõidukile tekkinud väljaspool teed kivile otsa sõites. Teiseks sagedaseks erimeelsuseks on hävinenud sõiduki väärtuse hindamine. Siin eriarvamused kerged tekkima juhul, kui sõidukit on tuunitud või on sinna paigaldatud kallist lisavarustust, mida tavaliselt masinal ei ole. Tulekahjude ja raskemate liiklusõnnetuste korral tekitab kindlustusvõtjates sageli rahulolematust see, et kindlustusselts ei soovi hüvitamisotsust langetada enne asjaolude lõplikku selgumist ehk siis kriminaal- või väärteomenetluse lõppu.

Sageli tuleb kindlustusseltsidega ette vaidlusi vigastuste tekkimise aja ja asjaolude üle. Näiteks on nii mõnigi kord kahjunõue tagasi lükatud ilmse pettusekahtluse tõttu: ekspert on näiteks kraapejälgede suunale ja roosteplekkidele viidates leidnud, et vigastused ei ole sõidukile tekkinud kliendi nimetatud ajal ning viisil (näiteks tundmatu sõiduki poolt avalikus parklas). Teisel juhul hüvitati liikluskindlustuse raames küll ajutisest töövõimetust tekkinud kahju ning ravikulud, kuid klient soovis ka hambaravi kulude hüvitamist. Sellest aga kindlustusselts keeldus, kuna raviarst tõdes haigusloos, et hambakahjustused olid tingitud kaariesest, mitte aga liiklusõnnetusest.

Kolmandal juhul väitis klient, et liiklusõnnetus juhtus kõigest 30 minutit pärast kindlustusskaitse jõustumist. Kuna kindlustusandja teatel polnud ta vastavat teadet pakkumuse aktsepteerimise kohta saanud ning ka kliendil vastavat e-kirja alles ei olnud, jäi peale kindlustusseltsi arvamus, et kindlustuskaitse õnnetuse hetkel ei kehtinud. Samuti on klient vahel jätnud paigaldamata kindlustuslepinguga kokkulepitud täiendava ärandamisvastase seadme ning seetõttu on selts varguse korral keeldunud kahju hüvitamisest.

Vaidlusi tekkib ka kahjude ulatuse üle. Näiteks vigastas klient sõidukit august läbi sõites ning selts nõustus esmalt tuvastatud kahju hüvitama. Remondi käigus aga leiti, et ka teise ratta amortisaator vajab väljavahetamist ning klient soovis ka selle töö hüvitamist kindlustusseltsilt. Kindlustus aga keeldus väitega, et antud juhul ei olnud tegemist august läbisõitmise, vaid loomuliku kulumisega. Hiljem siiski lisakahju osaliselt hüvitati. Teisel juhul vigastas katuselt kukkunud lumi kliendi sõidukit, kuid kindlustusandja otsustas vähendada hüvitist 50%. Nimelt kuulus eramu kliendile ning seltsi hinnangul oli ta omanikuna ise  vastutav kahju tekkimise eest. Lepitusmenetluse käigus hüvitas selts siiski kahju 70% ulatuses.

Elu- ja tervisekindlustuse probleemid

Vaidlusi võib tekkida ka elu- ja tervisekindlustuse osas. Näiteks oli ühel kliendil sõlmitud leping välismaise kindlustusseltsiga, mis lubas maksta hüvitist ka kehavigastusest põhjustatud töökoha kaotuse korral. Kui aga inimesel juhtuski tööl õnnetus ning endises ametis ei olnud võimalik jätkata, keeldus kindlustusandja hüvitise maksmisest, väites, et kehavigastus tekkis inimese enda ealistest iseärasustest.

Teisel juhul hüvitas küll kodumaine kindlustusandja töövõimetusest tekkinud kahju 30%, kuna selliselt hinnati töövõime kadu õnnetusest tulenevalt. Kui aga aasta pärast õnnetust hinnati töövõimetuse kaotusest juba 60%, keeldus selts täiendavast kahjunõudest.

Mured reisikindlustusega

Mis tekitab sagedasti pahameelt reisikindlustuse sõlminutel? Näiteks pole harvad juhtumid, kus klient jääb lennuki hilinemise tõttu jätkulennust. Reisitõrke kahjude ehk uue lennukipileti kulude hüvitamisest on aga sagedasti keeldutud seepärast, et hüvitamiskohustus on hilinemise põhjustanud lennufirmal. Vahel on kahe broneeritud lennu vahele jäänud aeg olnud liiga lühike ega ole vastanud lennujaama miinimumnõuetele.

Ette on tulnud ka seda, et klient ei ole koheselt saanud reisi jätkata, kuna tal puudub vastava riigi viisa. Kui piletid on ostetud reisibüroo vahendusel, on kindlustushüvitise maksmisest keeldutud. Reisibüroo tegevusest või tegevusetusest tingitud kahju on enamasti reisitõrke kindlustusel välistuseks ning kahju peaks hüvitama vea teinud reisibüroo.

Kolmas muredegrupp reisikindlustusega seoses on ravikulude hüvitamine. Näiteks pole klient terviseprobleemide korral pöördunud välismaal kindlustusseltsi koostööpartnerist raviasutuse poole, ehkki viimane tingimus on olnud kindlustuslepingus kokku lepitud. Ka on ette tulnud ebaõigete andmete edastamist kindlustuslepingu sõlmimisel. Näiteks on klient sõlminud tavaliseks äri- ja puhkusereisiks sobiliku reisikindlustuse, kuid ekstreemspordiks loetavate harrastusega on sihtkohas kaasnenud ravikulud. Olgu nendeks siis inimese transport helikopteriga haiglasse mäesuusaõnnetuse puhul või barokambri kiire kasutamise vajadus kessoontõve vältimiseks ebaõigel sukeldumisel. Kõigil neil juhtudel võib kindlustusandja lisakulude hüvitamisest keelduda.

Soovitused erimeelsuste ennetamiseks

Kas kindlustusvaidlusi on võimalik ennetada? Paljudel juhtudel aitab kindlustuslepingu ja –tingimuste põhjalik läbilugemine ja analüüs enne kindlustuslepingu allakirjutamist. Ebameeldivaid üllatusi saab vältida ka kindlustusmaakleri põhjaliku valikuga – uisapäisa maakleri sõnu usaldades võib kindlustusjuhtumiga kaasneda hüvitisest ilmajäämine.

Kolmandana tasub silmas pidada, et erinevate kindlustusseltside terminoloogia ja tingimused kahetsusväärsel kombel ei kattu. Nii võib vabalt juhtuda, et eelmise kindlustusandja puhul oleks saanud kenasti kindlustushüvitist, kuid uue teenusepakkujaga on see välistatud. Sagedasti tekkib selliseid probleeme oma kodule koguriskikindlustuse sõlmimise korral, mis erinevalt nimest ei hüvita sugugi päris kõiki kahjusid. Seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata dokumentatsiooni neile osadele, kus kirjeldatakse välistusi juhtunu tunnistamisel kindlustusjuhtumiks.

Eelmisel aastal kogusime kindlustusmakseid ligikaudu 1,25 miljonit eurot, mis on 52% enam kui aasta varem. Kui 2011. aasta lõpus oli kindlustusportfell 1,087 miljonit eurot, siis eelmise aasta lõpuks oli portfelli maht kasvanud ligi 35% 1,463 miljoni euroni. Seltsile esitati nelja kvartali jooksul ligi 700  kahjunõuet ning kliente nõustati mullu õigusalastes küsimustes rohkem kui 2000 korral.

Ka eelmisel aastal vajasid kliendid kõige enam D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse abi sõidukite ostu-müügiga seotud võlaõiguslike vaidluste lahendamisel – sama trend oli ka üle-eelmisel aastal. Teisele kohale jõudsid kahjujuhtumite struktuuris vaidlused telekommunikatsioonifirmadega. Kolmandal kohal on aga erinevad töövaidlused. Nende hulk on küll võrreldes masu tippaegadega langenud, kuid töövaidlused on alati püsinud esikolmikus.

Igas kuus saame aina rohkem pöördumisi oma klientidelt. Kahjujuhtumite ja pöördumiste analüüs näitab, et paljud probleemid jääks olemata, kui inimesed enne tehingute tegemist asjad hoolikamalt läbi mõtleks. Näiteks ostmise korral on ülioluline kontrollida põhjalikult kas müüja või toote tausta.

Viimasel ajal on eriti palju muresid olnud kasutatud autode ostjatel. Enne ostutehingut ei taheta raha kulutada auto kvaliteedi kontrolliks ning pärast sõiduki kasutusse võtmist avastatakse palju puudusi. Samas oleks need puudused reeglina välja tulnud, kui oleks vaevutud natuke kulutama auto tehnokontrollile enne ostutehingut. Reeglina on need probleemsed sõidukid maksnud mõnisada kuni paar tuhat eurot, mille eest ei saagi eeldada, et auto on väga heas korras. Aga sõltumata valdkonnast on probleemide ennetamine alati kergem kui nende tagantjärele lahendamine.

Samas – kui juba vaidlus on tekkinud või on näha, et erimeelsused on konfliktiks kasvamas, palume klientidel julgesti meie poole pöörduda. Sageli aitab kiire kaasabi kaasa ka kiirema lõpplahenduse saavutamisele. Täname kõiki oma kliente ning tahame Teile ka tänavu olla igakülgselt abiks õiguse jaluleseadmisel!

Lugupidamisega,

Mako Kalvet

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi tegevjuht

2011. aastal jõudis maakohtutesse ligikaudu 30 000 tsiviilasja. Kõige enam algatatud tsiviilvaidlustest – ligikaudu 10 000 – olid hagita menetlused. Järgnesid vaidlused laenu- ja krediidilepingute üle (5573 menetlust), probleemid sideteenuste lepingutega  (2345 menetlust) ning seejärel erimeelsused elatise ja perekonnaasjade üle (2317 menetlust). Võrreldes 2010. aastaga ongi kõige enam, üle 22% kasvanud võlaõiguslike vaidluste hulk sideteenuse lepingute üle.

Haldusasju jõudis aastal 2011 kohtusse 3206 ning väärteoasju 2769. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitasid inimesed kaebuse 1469 korral. Sageli on siin tegemist liiklustrahvide vaidlustamisega. Samas kui arvestada seda, et politsei määrab aastas üle 100 000 trahvi liiklusalaste väärtegude eest, pole trahviotsuste edasikaebamise osakaal kuigi suur.

2012. aasta 9 kuuga registreeriti liikluskindlustuse infosüsteemis üle 20 000 liiklusõnnetuse. Sama aja vältel jõudis kindlustuse vaidluskomisjoni 114 kaebust, kus ei oldud rahul õnnetuse tagajärgede hüvitamisega.

Eri valdkondade kindlustusjuhtumeid toimub aastas umbes 90 000. Neist umbes 200 jõuavad vaidlustena kohtuvälistesse organitesse ning mõned seejärel ka kohtusse.

Viimastel aastatel vähenenud töövaidluste hulk pöördus aastal 2012 uuesti tõusuteele: 9 kuuga esitati töövaidluskomisjonile 2275 avaldust. Neist 2006 laekus töötajatelt. Kõige sagedamini otsisid töötajad töövaidluskomisjoni abi seoses maksmata töötasu või lõpparvega. Tööandjad protesteerisid aina enam selle üle, kui töötaja lahkub omavoliliselt ametist enne tavapärase 30-päevase etteteatamistähtaja möödumist. Eelkõige kipuvad nõnda kiirustama lihttöölised, ehitajad ja klienditeenindajad. Töövaidluskomisjoni otsuseid saab vaidlustada ka kohtus, kuid seda tehakse üha harvem. Kui 2012. aasta kolme kvartali jooksul nõuti kohtu jaoks välja 70 otsuse dokumendid, siis mullu sama aja jooksul läks kohtusse edasi 185 otsust.

Suurenenud on ka tarbijaõigustega seotud vaidluste hulk. Tarbijakaitseameti poole pöördusid inimesed 2011. aastal ühtekokku ligi 38 000 korral, mis on 6,6% enam kui aasta varem. Neist 1785 juhul vormistasid tarbijad ka ametliku kaebuse. Kaebuste teemade esikolmiku on aastaid moodustanud turism, jalatsid ning e-kaubandus.

Hinnanguliselt võib öelda, et aastas tekkib inimestel mitusada tuhat õiguslikku vaidlust mõne teise osapoolega või arusaamatust ametiasutustega, olgu kasvõi tegemist liiklustrahviga. Õnneks ei jõua kõik neist muidugi kohtusse, kuid aega võtab iga sellise asja lahendamine siiski omajagu.