D.A.S. Õigusabikulude Kindlustus kogus tänavu kolme kuuga kindlustusmakseid ligikaudu 280 000 eurot, mis on 67% rohkem kui aasta varem. Kui 2011. aasta 1. kvartalis oli ettevõtte kindlustusportfell ligi 750 000 eurot, siis tänavu märtsi lõpuks oli portfelli maht kasvanud üle 57% 1,18 miljoni euroni. Seltsile esitati 1. kvartalis ligi 200 kahjunõuet, lahendamisel olevate juhtumite arv oli märtsi lõpus üle 200 ning kliente nõustati õigusalastes küsimustes ligi 700 korral.

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liikme Maiko Kalveti sõnul näitavad Finantsinspektsiooni andmed, et D.A.S. oli ka eelmisel üks kõige kiiremini kasvanud kahjukindlustusselts Eestis. “Kui paljud Eesti kindlustusseltsid maadlesid ka mullu kogutud kindlusmaksete mahu vähenemisega, siis D.A.S. on suutnud kvartalist kvartalisse näidata kahekohalisi kasvunumbreid ning seda viimased neli aastat,” lausus Kalvet.

1928. aastal asutatud D.A.S. on Euroopa suurim õigusabi kindlustaja, mis tegutseb 16 Euroopa riigis. Eestis 2006. aasta novembris tegevust alustanud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS pakub erinevate õigusabikulude kindlustamist, oma klientidele juriidilist nõustamist ning õiguslike huvide kaitsmist nii Eestis ja välismaal. D.A.S. hüvitab klientidele advokaatide, tunnistajate ja kohtuekspertide tasud, riigilõivud, kohtuotsuse järgi väljamõistetud vastaspoole kohtukulu, reisikulu välismaistes kohtutes toimuvatele istungitele ja täitekulu ning tasub vajadusel kliendi eest ka kautsjoni. Eestis algavad õigusabikulude kindlustuse hinnad 5 eurost kuus.

Õigusabikulude kindlustusele spetsialiseerunud kindlustusgrupp D.A.S. kuulub ERGO Kindlustusgruppi, mis on Saksamaal üks suuremaid ning mille põhiaktsionär on maailma suurim edasikindlustuskontsern Munich Re. D.A.S. grupil on Euroopas enam kui 12 miljonit klienti, keda ettevõte aitab aastas keskmiselt miljoni kahjujuhtumi lahendamisel.

PRESSITEADE

Sageli tekkivad probleemid siis, kui eeltöö korteri väljaüürimisel on jäetud tegemata ning üürisuhe korrektselt vormistamata. See võtab küll aega ning võib tekitada ka lisakulusid, kui kasutatakse juristi või professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kuid on alati odavam kui probleemide tagantjärele lahendamine.

Enneta muresid paberitööga

Kui üürihuviline on leitud, tuleks enne lepingu vormistamist kontrollida tema tausta avalikust maksehäireregistrist. Kroonilisele võlgnikule oma korteri väljaüürimine on selge õnnetuse väljakutsumine isegi siis, kui lubatakse maksta head üürihinda. Samuti tuleks kontrollida üürniku andmeid ID-kaardi või passi alusel ning panna isikukood, dokumendi number ja muu info üürilepingusse kirja.

Kindlasti tuleb alati sõlmida kirjalik üürileping, kuhu panna täpselt kirja poolte kohustused, üürimakse suurus ja maksetähtaeg, kommunaalmaksetega seonduv ning sanktsioonid. Leping on soovitav sõlmida tähtajalisena. Vaidluste vältimiseks tuleb võtmete üleandmisel sõlmida üleandmis-vastuvõtmisakt, mis peaks sisaldama korteri seisukorra kirjeldust koos fotodega, sisustuse loetelu (mööbel, kodutehnika jne) ning mõõdikute näite.

Rahalised hoovad probleemide vältimiseks

Kindlasti tuleks üürimakseid küsida igakuiselt ja ettemaksuna, vastasel juhul võib viimase kuu üür kergesti saamata jääda. Vältimaks vaidlusi korterile tekitatud kahjustuste ja kadunud sisustuse osas, tasuks üürnikult küsida tagatisraha näiteks ühe kuu üürisumma ulatuses. Probleemide korral saab selle arvelt siis kahjustuste kõrvaldamist rahastada või uut sisustust soetada. Kui aga muresid pole, makstakse see üürnikule tagasi

Kommunaalmaksete osas on mõistlik hoida kontroll enda käes. Laske kõikvõimalikud arved saata enda e-postile ning tasuge need ise, lisades kommunaalmaksed üürisummale. Kui kommunaalmaksete tasumine on jäetud üürniku hooleks, pole harvad juhtumid, kus üürnik seda ei tee ning hiljem tuleb võlg koos viivistega tasuda omanikul. Üürnikult tagantjärele selle võla kättesaamine on võimalik, kuid tülikas ja ajamahukas.

Seadus on üürniku poolel

Kui aga üürnik on tõeliselt pahatahtlik, keeldub vaatamata võlale lahkumast ning isegi vahetab korterilukud, tõotab temast vabanemine kujuneda tõeliseks odüsseiaks, sest Eesti seadus on vägagi üürniku poolel. Kindlasti ei soovita omakohtu teel asju lahendada: on ette tulnud, et kus liiga jõuline tegutsemine on päädinud üürileandja enda kriminaalkorras süüdimõistmisega ebaseadusliku väljatõstmise tunnustel.

Võimalused terroriseeriva üürniku vastu politsei abi otsida on suhteliselt piiratud, kuna enamasti on tegemist tsiviilvaidlusega, mille lahendamisega politsei tegeleda ei saa. Tsiviilvaidlus eeldab, et võlga ja korteri vabastamist tuleb nõuda kohtus. Kui arvestada seda, et 2011. aasta esimesel poolel oli tsiviilmenetluse keskmine pikkus esimese astme kohtutes 160 päeva, siis ei tasu loota kiiret lahendust. Ilma kehtiva õigusabikulude kindlustuse lepinguta tuleb lisaks tasuda sadu eurosid riigilõivu ning võibolla palgata ka juriidiline esindaja, et dokumendid oleksid korrektselt koostatud ning kohtuvaidlus ei sumbuks. Üürivõla sissenõudmisel võib väiksemate kuludega ja kiiremini abi saada maksekäsu kiirmenetlusest, kuid pahatahtliku üürniku väljatõstmise vastu sellest rohtu pole.

Alles pärast jõustunud kohtuotsust saab kohtutäiturilt paluda abi üürnikust vabanemisel ja võla kättesaamisel, kui too kohtuotsus kättesaamisel seda ise pole täitma asunud. Kaheldav on, kas lõppkokkuvõttes tuhandeid eurosid maksta võiv kolgata tee pahatatliku võlglase väljasaamiseks teile kuuluvast korterist on õiglane. Seaduslik on see paraku küll.

Kas tõesti võib loata võõras korteris elada?

Kui tähtajaline üürileping on lõppenud või õnnestub tõendada selle automaatset lõppemist võla tõttu, võib siiski üritada politsei abil oma korterisse pääsemist ning üürnikust lahtisaamist. Nimelt kirjeldab karistusseadustiku paragrahv 267 “võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt selle valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmist”. Kui õnnestub tõestada, et üürniku käitumisel on selle kuriteo koosseis olemas, võib teda oodata kuni 400-eurone trahv või arest.

Siiski võib kriminaalmenetluslike vahenditega üürniku terrorist vabanemine olla suhteliselt keerukas. Kindlasti tuleb enne politseisse pöördumist valmis panna korteri omandiõigust, üürisuhte lõppemist ja seadusliku lahkumisnõude eiramist käsitlev dokumentatsioon. Paha ei tee ka mõnelt juristilt abi palumine kuriteoteate koostamisel ja politseiga suhtlemisel, sest vastasel juhul võidakse tegevusest keelduda ja väita, et tegemist on tsiviilvaidlusega. Kui kriminaalasi siiski algatamata jäetakse, võib kaevata otsuse peale prokuratuuri, et loata teie korteris viibivast üürnikust lõpuks vabaneda.

Iga kindlustusseltsi lepingutingimused on erinevad, kuid siiski saab teha mitmeid üldistusi. Allpool on mõned näited kindlustusvälistustest.

Tavaliselt sisaldab kaskokindlustus kaitset autovarguse vastu, kuid siin on mõned erandid. Näiteks jätate arsti juurde minnes autovõtmed jopetaskusse, arstikabinetist naastes on küll jope varnas alles, kuid võtmed läinud. Kui nüüd on kadunud ka auto, siis karistusseadustiku mõistes on küll tegemist vargusega, kuid kindlustustingimuste kohaselt seda enamasti kindlustusjuhtumiks ei loeta ning auto eest hüvitist ei maksta. Nimelt tuleb pärast vargust esitada kindlustusseltsile kõik auto võtmekomplektid ja –puldid. Ilma võtmeteta saab varastatud auto eest hüvitist ainult juhul, kui kurikaelad hankisid võtmed murdvarguse teel või röövides. Viimast eristab juriidilises mõttes vargusest see, et võtmed saadakse seaduslikult valdajalt kätte jõudu kasutades või vägivallaga ähvardades.

Sohu sõites kindlustus ei kehti

Erinevalt kohustuslikust liikluskindlustusest saab kaskokindlustuse korral tavaliselt hüvitist ka siis, kui põhjustate ise liiklusõnnetuse. Siin on aga erandid. Kui sõiduki juht oli õnnetuse toimumise ajal joobeseisundis, lahkus pärast õnnetust juhtumit vormistamata sündmuskohalt või oli autoroolis vaatamata puuduvale juhtimisõigusele, tuleb suu kindlustushüvitisest puhtaks pühkida. Hüvitamise kohustus puudub kindlustusseltsil ka siis, kui sõidukil polnud all sel perioodil kohustuslikke talverehve või kahju on tekkinud seoses sõitmisega selleks mitteettenähtud piirkonnas (maastikul, rannas või kaldaalal, madalas vees, soisel alal vms).

Erandid on ka kohustusliku liiklusõnnetuse korral hüvitamisel. Kui sõiduki roolis on purjus või lubadeta isik või lahkutakse seadust rikkudes pärast õnnetust sündmuspaigalt, maksab kohustuslik liikluskindlustus küll kannatanule kahju välja. Kindlustusandjal on aga õigus esitada tagasinõue, mis tähendab, et kokkuvõttes nõutakse hüvitiseks kulunud rahasumma sisse kindlustusvõtjalt.

Sõber võib suurendada teie riskikoefitsienti

Oma sõidukit sõbrale laenuks andes tasuks mõelda veel ühele asjale. Juhtub sõber sel ajal põhjustama liiklusõnnetuse, maksab liikluskindlustus küll teisele poolele hüvitist, kuid õnnetus läheb arvele sõidukiomaniku põhjustatuna. Kuigi ühtne riskikoefitsiendi süsteem Eestis puudub, arvestavad praktilist kõik seltsid kindlustusmakse arvutamisel kahjuajalugu. Seega võite olla peaaegu kindel, et järgmisel perioodil on kindlustusmakse suurem, kuigi te ise õnnetust ei põhjustanud.

Kodukindlustuse korral peab klient järgima kindlustuslepingus toodud ohutusnõudeid, vastasel korral võib hüvitisest ilma jääda või kindlustusselts seda vähendada. Kui kindlustatud on kodune vara, tuleb lahkudes turvasignalisatsioon aktiveerida. Voolukatkestuse korral võib juhtuda, et seadme aku saab tühjaks ning teade sissemurdmisest ei jõua turvafirmani. Kui seade on vastavalt müüja juhistele korrapäraselt kontrollitud, pole probleemi. Kui aga hooldus on jäetud tegemata, võidakse hüvitisest keelduda.

Ööseks asjad terassilt minema

Varakindlustuse korral on eraldi teema, kus täpselt asjadel kindlustuskaitse kehtib ja kus mitte. Näiteks korteri puhul on rusikareegel see, et kindlustatud on eluruumides asuvad asjad. Eluruumideks loetakse lisaks korterile ka rõdu ja terrassi, mitte aga keldrit, panipaika või garaaži. 1. korruse rõdu või terrassile jäetud sülearvuti või jalgratta kindlustuskaitsega on aga üks “aga” – nimelt ei tohi vallasasja jätta pikemaks ajaks järelevalveta ning kodunt lahkumisel või pimeduse saabumisel tulev need viia lukustatavasse hoonesse (välja arvatud aiamööbel või suitsu- ja grillahi). Kaitse jalg- või tõukeratta ja lapsevankri varguse vastu kehtib mõnel juhul ka väljaspool koduhoovi, kuid seda ainult siis, kui need on jäetud varjule lukustatud hoonesse või pandud kinni jalgrattalukuga.

Veel üks huvitav ohutusnõue, mis võib kujuneda teemaks veekahjustuse või tulekahju korral. Paljude seltside kindlustustingimuste kohaselt ei tohi kodunt lahkudes pesumasinat tööle jätta. Kui seda on siiski tehtud ning pesumasinast lekkiv vesi põhjustab kahju või saab seadmest lühise tõttu alguse kahjutuli, võib kindlustusselts hüvitist vähendada või sellest sootuks keelduda.

Purjus pea välistab reisil olles hüvitise

Kindlustustingimusi tuleks tähelepanelikult lugeda ka reisikindlustuse soetamisel. Tüüpiline on, et unustatakse kindlustusandjatele mainida oma hobisid, millega on plaanis ka reisil tegeleda. Kui näiteks tegemist on mägironimise, sukeldumise, mäesuusatamise või mõne muu kõrge riskiastmega spordialaga, võib nende harrastamisel tekkinud vigastuste korral tekkida kindlustusseltsiga probleeme ravikulude kinnimaksmisel. Samuti ei ole meditsiinikindlustuse raames enamasti hüvitamiskohustust, kui lähete reisil napsuga liiale ning see aitab kaasa vigastuste tekkimisele või põhjustab need otseselt.

Kevade saabudes algab kauaoodatud grillihooaeg. Paljude arvates on grillimine ohutu tegevus, mida võib aiariba puudumisel edukalt ka kortermaja rõdul harrastada. Lisaks sellele, et grillimise käigus eralduv suitsupilv on naabritele ebameeldiv, on tuleohutusnõuete tõttu see tegevus rõdul selgelt ebaseaduslik.

Omanik vastutab tuleohutuse eest

Päästeseaduse kohaselt peab ehitise või territooriumi omanik vastutama oma valdustes ka tuleohutuse eest. Sellegipoolest saab Päästeameti andmeil igal aastal grillimise tõttu alguse paarkümmend tulekahju. Tuleb nentida, et lahtise tule kasutamine nii hoones kui rõdul on igal juhul tuleohtlik ning ohufaktoriks on ka tuul, mis võib sädemeid kanda nii enda korterisse kui ka naabrite elamisse.

Praktikas on siiski paljud kortermajaelanikud veendunud, et grillimine on ohutu tegevus ning väidavad sündmuskohale saabunud päästetöötajatele või korrakaitsjatele, et sellisel moel rõdul toiduvalmistamine on lubatud.

Rõdul grillimine pole lubatud

Tegelikult on siseministri määrusega sätestatud, et tahkkütusel või küttegaasil töötava grillseadme või muu samalaadse seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal väljaspool hoonet. Seejuures on määruse järgi grillseadme ohutu kaugus hoonest vähemalt 5 meetrit, kui tegemist on tahkkütusel töötava seadmega, milles hõõguvat sütt valmistatakse lahtise leegiga. Kui grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, tuleb tahkkütusel töötav grilliseade paigutada hoonest vähemalt 2 meetri kaugusele.

Kuna rõdu on hoone osa, siis järelikult pole seal grillimine lubatud ja päästeameti inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida. Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib rahaline karistus füüsilisele isikule olla kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.

Kindlasti tuleb lisaks eeltoodud määrusele järgida ka maja sisekorraeeskirju, sest sageli on grillimisega seonduv lahti kirjutatud maja heakorrareeglites. Viimaste rikkumise eest ei pruugi küll trahvi saada, kuid kannatada võivad heanaaberlikud suhted. Näiteks võib grillimisel tekkiv suits kaaselanikke häirida, mistõttu on kortermaja või ridaelamu rõdul grillijal oht kokku puutuda politsei või päästetöötajatega, kelle naabrid on ohutuse mõttes välja kutsunud.

Rõdutaimed võivad tekitada pahandust

Lisaks rõdul grillimisele võib majaelanikke häirida ka suuremat sorti lilleaed, mis kipub vägisi naabrite rõdule laienema. Heanaaberlike suhete hoidmiseks tuleb efektseid ja privaatsust suurendavaid ronitaimi reeglipäraselt tagasi lõigata. Korrusmajade seintel võib sageli märgata ka vohavat väänkasvude vaipa, mis on küll kaunis vaadata, kuid kahjustab fassaadi. Kiirelt kasvav metsviinapuu kinnitub kõvasti seina külge ning murendab maja katvat krohvi.

Kindlasti häirib alumisi naabreid pottidest läbi nirisev lillekastmisvesi või allakukkuvad lehed. Otstarbekam on kinnitada potid piirde sissepoole ja puhastada regulaarselt põrandat. Ohuks on ka kõvem tuul, mis võib endaga kaasa haarata nii mõnegi lille, taime või lillekasti. Seda tasub kindlasti ennetada ning suurema tuule saabudes ohtlikud asjad rõdult ära korjata, sest tekkinud kahjude eest vastutab rõdul olnud asjade omanik.

Aeg-ajalt tuleb ikka ette, et kliendil tekib pretensioone teenusepakkuja suhtes. Sellisel juhul ei tohi aga ebakvaliteetse teenuse eest esitatud arvet prügikasti visata, vaid oma etteheidetest tuleb teenusepakkujale kiiresti teada anda. Arvet maksmata jättes muutute teenusepakkuja silmis võlglaseks, kelle sõnu usutakse üldjuhul vähem kui pikaajalise ja korraliku maksedistsipliiniga kunde omi. Samuti on teenusepakkujale lepinguga sageli antud õigus edastada võlglaste andmed maksehäireregistrisse, mida vaatavad uute klientide taustakontrolliks paljud ettevõtted. Nii võib juhtuda, et teiega keeldutakse näiteks lepingut sõlmimast, laenu või liisingut andmast või järelmaksuga kaupa müümast.

Vaidluste lahendamise kord

Vaidluste lahendamise kord on tavaliselt lepingus märgitud, enamasti on esimeseks lahendusviisiks pooltevahelised läbirääkimised ning seejärel kohus. Tavaliselt soovivad teenusepakkujad kirjalikku pretensiooni, kus etteheited on detailselt kirja pandud. Seepärast on enda jaoks mõtet üles talletada ebakvaliteetse teenuse kuupäevad, kellajad ja täpne kirjeldus isegi siis, kui otsustate esimese asjana teha telefonikõne klienditeenindusse.

Kui teenusepakkuja ei ole nõus tagasiarvestust tegema, olematu teenuse eest arvet tühistama või mõnel muul viisil kompromissi pakkuma, siis tuleks juristiga nõu pidada edasiste sammude osas. Iseenesest on arve maksmata jätmine mõjutusvahendina võimalik, kui pretensioonist on nagu kord ja kohus teenusepakkujat teavitatud, kuid sellisel juhul tuleb valmis olla ka tagajärgedeks. Näiteks võib teenusepakkuja lisada maksmata arvele viivise ning nõuda võlga sisse inkassofirma või kohtu ja täituri abil. Viimasel juhul lisatakse ka võla sissenõudmise kulud, näiteks riigilõivud, õigusabikulud, kohtutäituri tasu jne. Nii võib esialgu tühisena tunduda võiv summa kasvada mitu korda.

Võla korral saab teenust piirata

Samuti on enamasti võimalik teenuse osutamise piiramine, kui arved on maksmata. Siin peab aga teenusepakkuja jälgima seadustega paikapandud tähtaegu, mis valdkonniti erinevad. Näiteks sideteenuseid võib piirata alles 14 päeva pärast võlgujäämist, elektrivõla tasumiseks tuleb enne väljalülitamist anda aega 30 päeva ning kütteperioodil ja elektriküttega hoonetes vähemalt 90 päeva, kaugkütte korral samuti 90 päeva. Kui teenusepakkuja neid tähtaegu rikub, tasub küsida nõu tarbijakaitseametist. Teenuste piiramine on võimalik ka siis, kui kommunaalmakseid ei tasuta otse teenusepakkujale, vaid ühistule. Tavaliseks järgneb väljalülitamisele võlanõude loovutamine inkassofirmale või pöördumine kohtusse sõltumata sellest, kas võlausaldajaks on teenusepakkuja ise või teie kodumaja korteriühistu.

Juba esimene võlateade nõuab vastust

Kui olete enda süül jäänud teenusepakkujale võlgu, tuleks juba esimesele võlateatisele reageerida, et vältida ilma elektri, vee, kütte või muude oluliste teenusteta jäämist. Sellisel juhul on paremad võimalused leppida võla tasumiseks kokku maksegraafikus ning vältida viiviste lisandumist võlasummale või inkasso- ja täituritasude sissenõudmist. Võlateatele vastamata jätmisel arvab võlausaldaja enamasti, et võlgnik ei taha võlga tasuda ning teeb järgmise sammu. Nõude andmine inkassofirmale või kohtutäiturile ei ole küll tavaliselt pöördumatu protsess, kuid keerukam lahenduskäik ning viiviste ja muude pidevalt kasvavate kõrvalnõuete lisandumine võlasummale on siis  peaaegu et garanteeritud.

Teoreetiliselt on kahju hüvitamise kord küll selge, kuid praktikas on see tehtud üsna keeruliseks. Siiski on olemas kindlad juhtumid, mil hüvitise nõudmine on igati õigustatud.

Millistel juhtudel saab kompensatsiooni nõuda?

Teeseaduse kohaselt peab tee seisund tagama ohutu liiklemise. Kui see ei ole tagatud, peab tee omanik ohtlikud kohad liiklusmärkidega tähistama, liiklust piirama või tee sulgema. Kui seda ei ole tehtud ning samal ajal tekib liiklejale teel liigeldes kahju, on tee omanik seadusest tulenevat kohustatud kahju hüvitama.

Siiski pelgalt märgi paigaldamine ei vabasta tee omanikku vastutusest. Nii võib mõnel juhul esitada nõude kompensatsiooniks ka siis, kui teeomanik on liiklejaid halbadest teeoludest teavitanud, kuid pole seda teinud korrektselt. Nõuet on mõtet esitada juhul, kui kahju tekitanud auk ületab Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud teeseisundi nõudeid ning teeomanik polnud teed liiklemiseks sulgenud või liiklust piiranud. Näiteks ei või kiirteel ja põhitänaval olla auke läbimõõduga üle 20 cm ning sügavusega üle 5 cm. Isegi alla nende kriteeriumide on olukord juba üsna kriitiline ning tasub põhjalikumat uurimist. Ka ei pruugi märk “Ebatasane tee” olla piisav, kui lisaks on tugev vihm teed märgatavalt kahjustanud ning kiirust peaks oluliselt vähendama.

Kaskokindlustus on kiireim viis hüvitise saamiseks

Löökaugust läbisõitmisel on kõige lihtsam küsida tekkinud kahju hüvitamist oma kindlustusseltsilt. Seda muidugi juhul, kui teie sõidukil on kehtiv kaskokindlustuse leping. Kaskokindlustuse raames saab hüvitist isegi siis, kui teeauk oli korrektselt tähistatud. Kaskokindlustuse raames hüvitise taotlemiseks tuleks juba õnnetuspaigast helistada kindlustusseltsi klienditeenindusse ning järgida neilt saadud juhiseid.

Arvestada tuleb aga sellega, et auto remondikuludest lahutab kindlustusselts maha kindlustuslepinguga määratud omavastutuse. Kui aga õnnetuspaigas on kohal käinud politsei ning kõik dokumendid korrektselt vormistatud, võib omavastutuse ulatuses hüvitist nõuda teeomanikult. Oma kahjunõudega tuleks teemaomaniku poole pöörduda ka kaskokindlustuse puudumisel, sest kohustuslik liikluskindlustus löökauku sattumisel saadud kahjusid ei hüvita.

Õnnetuse tõendamine sündmuspaigal

Teeomanikult kogu hüvitise või kaskokindlustuse omavastutuse sissenõudmine võib kujuneda üsna pikaks ja keerukaks protsessiks. On oluline rõhutada, et selleks on peaaegu alati vajalik politseipoolne juhtumi fikseerimine ja väga korrektselt vormistatud dokumentatsioon.

Lisaks on politsei kohalolek vajalik ka õnnetuspaiga fikseerimiseks – näiteks, kui puudus halvast teeolust hoiatav liiklusmärk või kui vaatamata märgi olemasolule tundub löökauk kahtlaselt suur. Kuna vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud teeseisundi nõuetele ei või teatud ajavahemikul teel ja tänaval teatud läbimõõduga auke olla, peaks politsei löökaugu sügavuse, laiuse ja pikkuse kindlasti ära mõõtma.

Paha ei tee ka tunnistajate olemasolul neilt kontaktandmete võtmine ning fotod õnnetuspaigast. Piltide tegemisel tuleks neid teha erinevate nurkade alt, et oleks näha nii sõiduki asukoht teel kui ka tekkinud kahjud. Õnnetuse koha ja põhjuste paiga puuduliku fikseerimise korral võib teeomanik väita, et sõidukijuht oli õnnetuses ise süüdi või et sõidukit ei lõhutud tema omandis oleval tänaval.

Kuidas edasi käituda?

Kui auto remondi maksumus ja muud kulud on selgunud, tuleb kahjunõue koos tõendusmaterjaliga teeomanikule saata. Kahjunõue peab sisaldama juhtunu täpset asukohta, kuupäeva ja kellaaega, sõiduki ja selle omaniku andmeid ning tekkinud kahjude kirjeldust koos nende kõrvaldamise maksumusega. Tõendusmaterjaliks on remondi arve või hinnapakkumine, tunnistajate ütlused ning võimalusel ka fotod sündmuspaigast. Halvimal juhul võivad õigusabikulude kindlustuse kliendid pöörduda ka kohtusse, kuid tavaliselt on lihtsam ja kiirem jõuda kahjuhüvitises kokkuleppele läbirääkimiste teel.

Eestis kasvatasime oma kindlustusportfelli üle 80% ligikaudu 1,09 miljoni euroni. Kahjukäsitluseks kulus meil 12 kuuga ühtekokku üle 85 000 euro. D.A.S.-ile esitati Eestis ligi 600 kahjunõuet. Lahendamisel olevate juhtumite arv ulatus detsembri lõpus 185-ni ning kliente nõustati mullu õigusalastes rohkem kui 2000 korral.

Eelmisel aastal vajasid kliendid kõige enam D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse abi sõidukite ostu-müügiga seotud vaidluste lahendamisel. Teisele kohale jõudsid kahjujuhtumite struktuuris taas töövaidlused, mis üle-eelmisel aastal näitasid selget langustrendi. Esikolmiku lõpetasid erimeelsused side-ettevõtetega, olgu siis põhjuseks igakuised arved või järelmaksuga seotud küsimused.

Ka rahvusvaheliselt läheb D.A.S.-il väga hästi – oleme endiselt nr. 1 õigusabikulude kindlustaja Euroopas. D.A.S. grupi klientide arv on kasvanud 12 miljonini, keda me aitasime mullu 1,1 miljoni kahjujuhtumi lahendamisel.

Mida ootame 2012. aastalt? Kindlasti jätkame õigusabikulude kindlustuse hüvede tutvustamist, sest veel üsna väike hulk Eesti peresid on meie kindlustuskaitse all. Tänaseks on oma õigusabikulud kindlustanud 1% Eesti peredest, kuid näiteks Saksmaal on end juriidiliste probleemide eest kaitsnud üle 40% peredest.

Rahvusvaheliselt on D.A.S viimastel aastatel laienenud väljapoole Euroopa piire. Viimaste uute riikidena alustasime tegevust Kanadas ja Lõuna-Koreas. Plaan on ka sel aastal jätkata laienemist nii Euroopas kui ka maailmas tervikuna ning hakata õigusabikulude kindlustust tutvustama mitmetes riikides, kus me veel ei tegutse.

Täname kõiki oma kliente usalduse eest ning loodame, et saame Teile ka tänavu olla abiks õiguse jaluleseadmisel.

Lugupidamisega,

Maiko Kalvet
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi tegevjuht

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustus kogus eelmisel aastal kindlustusmakseid rohkem kui 823 000 eurot, mis on ligi 85% enam kui aasta varem. Kui 2010. aasta 4. kvartali lõpus oli ettevõtte kindlustusportfell 594 000 eurot, siis eelmise aasta lõpuks oli portfelli maht kasvanud 83% 1 087 000 euroni. Kahjukäsitluseks kulus 12 kuuga ühtekokku üle 85 000 euro. Seltsile esitati nelja kvartali jooksul ligi 600 kahjunõuet. Lahendamisel olevate juhtumite arv ulatus detsembri lõpus 185-ni ning kliente nõustati mullu õigusalastes rohkem kui 2000 korral.

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liikme Maiko Kalveti sõnul vajasid kliendid eelmisel aastal kõige enam abi sõidukite ostu-müügiga seotud vaidluste lahendamisel. “Teisele kohale jõudsid kahjujuhtumite struktuuris taas töövaidlused, mis üle-eelmisel aastal näitasid väga selget langustrendi,” lausus Kalvet. “Esikolmiku lõpetasid erimeelsused side-ettevõtetega, olgu siis põhjuseks igakuised arved või järelmaksuga seotud küsimused.”

Maiko Kalveti kinnitusel on ettevõte Eestis tegutsetud viie aasta jooksul aidanud tuhandetel inimestel seista oma seaduslike õiguste eest. “Kindlasti sundisid majanduskriis ja tööpuudus inimesi senisest enam mõtlema selle üle, et pole mõtet ise kinni maksta kellegi teise põhjustatud kahju või saamata jäänud tulu,” rääkis ta. “Tänaseks on oma õigusabikulud kindlustanud juba 1% Eesti peredest, kuid võrreldes Lääne-Euroopaga on veel pikk tee minna. Näiteks Saksmaal on end juriidiliste probleemide eest kaitsnud üle 40% peredest.”

1928. aastal asutatud D.A.S. on Euroopa suurim õigusabi kindlustaja, mis tegutseb 16 Euroopa riigis. Eestis 2006. aasta novembris tegevust alustanud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS pakub erinevate õigusabikulude kindlustamist, oma klientidele juriidilist nõustamist ning õiguslike huvide kaitsmist nii Eestis ja välismaal. D.A.S. hüvitab klientidele advokaatide, tunnistajate ja kohtuekspertide tasud, riigilõivud, kohtuotsuse järgi väljamõistetud vastaspoole kohtukulu, reisikulu välismaistes kohtutes toimuvatele istungitele ja täitekulu ning tasub vajadusel kliendi eest ka kautsjoni. Eestis algavad õigusabikulude kindlustuse hinnad 5 eurost kuus.

Õigusabikulude kindlustusele spetsialiseerunud kindlustusgrupp D.A.S. kuulub ERGO Kindlustusgruppi, mis on Saksamaal üks suuremaid ning mille põhiaktsionär on maailma suurim edasikindlustuskontsern Munich Re. D.A.S. grupil on Euroopas enam kui 12 miljonit klienti, keda ettevõte aitab aastas keskmiselt miljoni kahjujuhtumi lahendamisel.

PRESSITEADE

Oluline on mõista, et ostu-müügi tehingu puhul ei kasutata võlaõigusseaduses sellist mõistet nagu garantii, vaid räägitakse siiski müügigarantiist või pretensiooni esitamise õigusest. Kuigi pealtnäha sarnased, on viimaste puhul tegemist siiski kahe eri asjaga. Kui tootele müügigarantii andmine on müüjale vabatahtlik, siis tarbija õigus puudusega toote kohta pretensioon esitada kehtib iga kestvuskauba ostu puhul ning on müüjale järgimiseks kohustuslik. Kusjuures müüja ei tohi vähendada või muuta seadusest tulenevat kohustust vastutada asja lepingutingimustele vastavuse eest kahe aasta jooksul. Paraku kohtab aeg-ajalt kauplejaid, kes antud nõuet ei täida ning eelnimetatud mõisteid vääriti kasutavad ning ajavad segamini müügigarantii ja tarbijale seadusega tagatud pretensiooni esitamise õiguse.

Pretensiooni esitamise õigus kehtib kahe aasta jooksul

Olenemata sellest, kuidas müügigarantiid ostjale serveeritakse, on igal kestvuskauba ostjal õigus esitada toote puuduse ilmnemisel müüjale pretensioon ja seda kahe aasta jooksul alates toote ostmise hetkest. Nii võib ostetud jalatsite, köögimööbli, jalgratta või mistahes muu kestvuskaubaga, mis läheb katki või lakkab töötamast, poodi tagasi pöörduda ning esitada kaebus. Kusjuures asja lepingutingimustele mittevastavusest peab teatama kahe kuu jooksul pärast seda, kui mittevastavusest teada saadi. Müüjal on omakorda alati õigus kahelda, kas tekkinud viga on tingitud toote puudulikust kvaliteedist või on hoopis tarbija toodet valesti kasutanud. Esimesel kuuel kuul pärast ostu sooritamist on müüjal kohustus tõendada puuduse tekkimise põhjus, kuid hiljem toimub see vastavalt müüja ja ostja vahelisele kokkuleppele. 

Olles veendunud kauba puudulikkuses, on tarbijal esmalt õigus nõuda müüjalt toote tasuta parandamist või selle asendamist samaväärse tootega. Kui müüjal ei ole võimalik kaupa asendada või parandada, parandamine või asendamine ebaõnnestub ega müüja ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul korvanud, on tarbijal õigus nõuda ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist.

Müügigarantii peab andma seadusest soodsamad tingimused

Lisaks seadusest tulenevale pretensiooni esitamise õigusele on müüjal võimalus anda tootele ka müügigarantii, mis tähendab müüjapoolset lubadust pakkuda tarbijale teatud ajaperioodi jooksul seadusest soodsamaid tingimusi. Eelkõige võib müügigarantii tähendada tarbija jaoks pikemat pretensiooni esitamise aega, kui seaduses sätestatud. Lisaks võib näiteks pesumasina ostu puhul anda müügigarantii, millega lubatakse masina puuduse ilmnemisel ja selle parandamisel anda tarbijale kasutada asendusmasin või siis pakkuda ööpäevaringset hooldusteenust.

Kahjuks jäetakse aga sageli näiteks mobiiltelefoni või televiisori ostmisel tarbijale seadusest tulenev pretensiooni esitamise õigus tutvustamata ning garantii pähe esitatakse midagi sellist, mis ei aseta tarbijat seadusest soodsamasse olukorda, vaid vastupidi. Sellisel juhul on oluline teada, et ükski müügigarantii ei välista kahe aastast pretensiooni esitamise õigust, ükskõik, mida müüja ka ei väidaks. Kusjuures müügigarantii või “garantii” kasutamine on ebaseaduslik, kui see ei anna tarbijale midagi enamat, kui sätestab seadus.

Ebameeldivuste vältimiseks täitke tarbijakohustusi

Selleks, et puudusega kauba puhul oma õiguseid realiseerida, tuleb omaltpoolt täita tarbijakohustusi. Alati tasub korralikult läbi lugeda kaubaga kaasa antud kasutamisjuhend ja tähele panna hooldustingmärke, mis selgitavad, kuidas kaupa sihipäraselt kasutada. Kui olete ise hooletu ega järgi juhiseid ja põhjustate seetõttu toote riknemise/purunemise, siis müüja ja tootja ei ole selle eest vastutavad ja teil ei ole õigust näiteks defektide tasuta kõrvaldamist nõuda. Lisaks tuleb ostu sooritamisel kindlasti alles jätta ostu tõendav dokument. Selleks võib olla ostutšekk või ostuleping, mis näitab, kust poest või teenindusettevõttest ning millal on toode ostetud. Ilma müüki tõendava dokumendita võib ostu-müügi tehingut hiljem väga keeruline tõestada olla ning müüja ei pruugi teie pretensiooni rahuldada.

Mida tähendab järelevalvekohustus?

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb üheselt ette, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Kogu koolipäeva vältel tuleb tagada järelevalve õpilaste üle ning koolil on õigus selleks kasutada valvekaameraid ja muid elektroonilisi seadmeid, samuti kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist. Õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustavate olukordade ennetamine, neile reageerimine, juhtumitest teavitamine ning lahendamine tuleb seaduse kohaselt paika panna kooli kodukorras. Kooli pidajal on kohustus luua võimalused turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks Kooli direktorile on aga pandud vastutus nende abinõude rakendamise eest. Pärast koolitundide lõppu, kui laps lahkub kooli territooriumilt, läheb järelevalve- ja vastutuskohustus üle lapsevanemale või lapsele endale.

Lasteaedade osas ei ole asi niivõrd selge, sest koolieelse lasteasutuse seadus kasvatajatele otseselt selliseid kohustusi ei pane. Küll aga näevad sotsiaalministri määrusega kinnitatud tervisekaitsenõuded ette, et koolieelse lasteasutuse direktor korraldab laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ning keskkonna ohutuse hindamiseks riskianalüüsi. Samuti on selles määruses sätestatud nõuded vigastuste ennetamiseks ning turvalisuse edendamiseks, mille rikkumise korral võib eeldada lasteaia juhi vastutust.

Kes vastutab kahjude eest?

Kindlasti ei ole õpetajatel võimalik korraga kõiki õpilasi vahetpidamata jälgida, näiteks vahetundide ajal on ju lapsi liikvel mitusada. Samuti ei saa eeldada üksinda 20 lapsega õues viibivalt lasteaiakasvatajalt, et ta jõuab igal sekundil kõigi aktiivsete jõnglaste üle valvata. Kui sellises olukorras tekib õnnetus, ei ole enamasti tegemist järelevalvekohustuse rikkumisega, isegi kui sarnast olukorda on esinenud korduvalt. Sellistes olukordades katab kahjud kooli või kohaliku omavalitsuse õnnetusjuhtumi kindlustus, kui see on sõlmitud.

Kui kindlustusleping puudub, on ainus võimalus nõuda tekkinud kahju sisse koolilt ja lasteaialt. Sellisel juhul otsustab kohus, kas tegemist oli järelevalvekohustuse rikkumisega ning kas kahjunõue on põhjendatud. Otsus, kas tegemist on järelevalvekohustuse rikkumisega või mitte, oleneb suuresti lapse vanusest ja arengutasemest. Eestis paraku taoline kohtupraktika hetkel veel puudub ning seetõttu on raske prognoosida, kust täpselt kulgeb lasteaiakasvataja või õpetaja vastutuse piir.

Sõltumata seadusega paikapandud kohustusest on äärmiselt oluline, et vanemad lastele ise ohtudest ning nende vältimisest räägiks. Hea võimalus selleks on last kooli või lasteaeda tuues ning talle järele minnes ise lahtiste silmadega ringi vaadata ning midagi ohtlikku märgates sellest ka lapsele rääkida. Laps viibib enamiku ajast koos oma vanematega ning kodust kasvatust õpetaja või lasteaiakasvataja ülesandena eeldada ei saa. Kindlasti ei ole kõiki riske võimalik ette näha, kuid paljudki ohtlikud olukorrad saab ära hoida tänu sellele, et lapsega on rahulikult sel teemal räägitud.