Eestis kasvatasime oma kindlustusportfelli üle 80% ligikaudu 1,09 miljoni euroni. Kahjukäsitluseks kulus meil 12 kuuga ühtekokku üle 85 000 euro. D.A.S.-ile esitati Eestis ligi 600 kahjunõuet. Lahendamisel olevate juhtumite arv ulatus detsembri lõpus 185-ni ning kliente nõustati mullu õigusalastes rohkem kui 2000 korral.

Eelmisel aastal vajasid kliendid kõige enam D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse abi sõidukite ostu-müügiga seotud vaidluste lahendamisel. Teisele kohale jõudsid kahjujuhtumite struktuuris taas töövaidlused, mis üle-eelmisel aastal näitasid selget langustrendi. Esikolmiku lõpetasid erimeelsused side-ettevõtetega, olgu siis põhjuseks igakuised arved või järelmaksuga seotud küsimused.

Ka rahvusvaheliselt läheb D.A.S.-il väga hästi – oleme endiselt nr. 1 õigusabikulude kindlustaja Euroopas. D.A.S. grupi klientide arv on kasvanud 12 miljonini, keda me aitasime mullu 1,1 miljoni kahjujuhtumi lahendamisel.

Mida ootame 2012. aastalt? Kindlasti jätkame õigusabikulude kindlustuse hüvede tutvustamist, sest veel üsna väike hulk Eesti peresid on meie kindlustuskaitse all. Tänaseks on oma õigusabikulud kindlustanud 1% Eesti peredest, kuid näiteks Saksmaal on end juriidiliste probleemide eest kaitsnud üle 40% peredest.

Rahvusvaheliselt on D.A.S viimastel aastatel laienenud väljapoole Euroopa piire. Viimaste uute riikidena alustasime tegevust Kanadas ja Lõuna-Koreas. Plaan on ka sel aastal jätkata laienemist nii Euroopas kui ka maailmas tervikuna ning hakata õigusabikulude kindlustust tutvustama mitmetes riikides, kus me veel ei tegutse.

Täname kõiki oma kliente usalduse eest ning loodame, et saame Teile ka tänavu olla abiks õiguse jaluleseadmisel.

Lugupidamisega,

Maiko Kalvet
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi tegevjuht

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustus kogus eelmisel aastal kindlustusmakseid rohkem kui 823 000 eurot, mis on ligi 85% enam kui aasta varem. Kui 2010. aasta 4. kvartali lõpus oli ettevõtte kindlustusportfell 594 000 eurot, siis eelmise aasta lõpuks oli portfelli maht kasvanud 83% 1 087 000 euroni. Kahjukäsitluseks kulus 12 kuuga ühtekokku üle 85 000 euro. Seltsile esitati nelja kvartali jooksul ligi 600 kahjunõuet. Lahendamisel olevate juhtumite arv ulatus detsembri lõpus 185-ni ning kliente nõustati mullu õigusalastes rohkem kui 2000 korral.

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liikme Maiko Kalveti sõnul vajasid kliendid eelmisel aastal kõige enam abi sõidukite ostu-müügiga seotud vaidluste lahendamisel. “Teisele kohale jõudsid kahjujuhtumite struktuuris taas töövaidlused, mis üle-eelmisel aastal näitasid väga selget langustrendi,” lausus Kalvet. “Esikolmiku lõpetasid erimeelsused side-ettevõtetega, olgu siis põhjuseks igakuised arved või järelmaksuga seotud küsimused.”

Maiko Kalveti kinnitusel on ettevõte Eestis tegutsetud viie aasta jooksul aidanud tuhandetel inimestel seista oma seaduslike õiguste eest. “Kindlasti sundisid majanduskriis ja tööpuudus inimesi senisest enam mõtlema selle üle, et pole mõtet ise kinni maksta kellegi teise põhjustatud kahju või saamata jäänud tulu,” rääkis ta. “Tänaseks on oma õigusabikulud kindlustanud juba 1% Eesti peredest, kuid võrreldes Lääne-Euroopaga on veel pikk tee minna. Näiteks Saksmaal on end juriidiliste probleemide eest kaitsnud üle 40% peredest.”

1928. aastal asutatud D.A.S. on Euroopa suurim õigusabi kindlustaja, mis tegutseb 16 Euroopa riigis. Eestis 2006. aasta novembris tegevust alustanud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS pakub erinevate õigusabikulude kindlustamist, oma klientidele juriidilist nõustamist ning õiguslike huvide kaitsmist nii Eestis ja välismaal. D.A.S. hüvitab klientidele advokaatide, tunnistajate ja kohtuekspertide tasud, riigilõivud, kohtuotsuse järgi väljamõistetud vastaspoole kohtukulu, reisikulu välismaistes kohtutes toimuvatele istungitele ja täitekulu ning tasub vajadusel kliendi eest ka kautsjoni. Eestis algavad õigusabikulude kindlustuse hinnad 5 eurost kuus.

Õigusabikulude kindlustusele spetsialiseerunud kindlustusgrupp D.A.S. kuulub ERGO Kindlustusgruppi, mis on Saksamaal üks suuremaid ning mille põhiaktsionär on maailma suurim edasikindlustuskontsern Munich Re. D.A.S. grupil on Euroopas enam kui 12 miljonit klienti, keda ettevõte aitab aastas keskmiselt miljoni kahjujuhtumi lahendamisel.

PRESSITEADE

Oluline on mõista, et ostu-müügi tehingu puhul ei kasutata võlaõigusseaduses sellist mõistet nagu garantii, vaid räägitakse siiski müügigarantiist või pretensiooni esitamise õigusest. Kuigi pealtnäha sarnased, on viimaste puhul tegemist siiski kahe eri asjaga. Kui tootele müügigarantii andmine on müüjale vabatahtlik, siis tarbija õigus puudusega toote kohta pretensioon esitada kehtib iga kestvuskauba ostu puhul ning on müüjale järgimiseks kohustuslik. Kusjuures müüja ei tohi vähendada või muuta seadusest tulenevat kohustust vastutada asja lepingutingimustele vastavuse eest kahe aasta jooksul. Paraku kohtab aeg-ajalt kauplejaid, kes antud nõuet ei täida ning eelnimetatud mõisteid vääriti kasutavad ning ajavad segamini müügigarantii ja tarbijale seadusega tagatud pretensiooni esitamise õiguse.

Pretensiooni esitamise õigus kehtib kahe aasta jooksul

Olenemata sellest, kuidas müügigarantiid ostjale serveeritakse, on igal kestvuskauba ostjal õigus esitada toote puuduse ilmnemisel müüjale pretensioon ja seda kahe aasta jooksul alates toote ostmise hetkest. Nii võib ostetud jalatsite, köögimööbli, jalgratta või mistahes muu kestvuskaubaga, mis läheb katki või lakkab töötamast, poodi tagasi pöörduda ning esitada kaebus. Kusjuures asja lepingutingimustele mittevastavusest peab teatama kahe kuu jooksul pärast seda, kui mittevastavusest teada saadi. Müüjal on omakorda alati õigus kahelda, kas tekkinud viga on tingitud toote puudulikust kvaliteedist või on hoopis tarbija toodet valesti kasutanud. Esimesel kuuel kuul pärast ostu sooritamist on müüjal kohustus tõendada puuduse tekkimise põhjus, kuid hiljem toimub see vastavalt müüja ja ostja vahelisele kokkuleppele. 

Olles veendunud kauba puudulikkuses, on tarbijal esmalt õigus nõuda müüjalt toote tasuta parandamist või selle asendamist samaväärse tootega. Kui müüjal ei ole võimalik kaupa asendada või parandada, parandamine või asendamine ebaõnnestub ega müüja ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul korvanud, on tarbijal õigus nõuda ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist.

Müügigarantii peab andma seadusest soodsamad tingimused

Lisaks seadusest tulenevale pretensiooni esitamise õigusele on müüjal võimalus anda tootele ka müügigarantii, mis tähendab müüjapoolset lubadust pakkuda tarbijale teatud ajaperioodi jooksul seadusest soodsamaid tingimusi. Eelkõige võib müügigarantii tähendada tarbija jaoks pikemat pretensiooni esitamise aega, kui seaduses sätestatud. Lisaks võib näiteks pesumasina ostu puhul anda müügigarantii, millega lubatakse masina puuduse ilmnemisel ja selle parandamisel anda tarbijale kasutada asendusmasin või siis pakkuda ööpäevaringset hooldusteenust.

Kahjuks jäetakse aga sageli näiteks mobiiltelefoni või televiisori ostmisel tarbijale seadusest tulenev pretensiooni esitamise õigus tutvustamata ning garantii pähe esitatakse midagi sellist, mis ei aseta tarbijat seadusest soodsamasse olukorda, vaid vastupidi. Sellisel juhul on oluline teada, et ükski müügigarantii ei välista kahe aastast pretensiooni esitamise õigust, ükskõik, mida müüja ka ei väidaks. Kusjuures müügigarantii või “garantii” kasutamine on ebaseaduslik, kui see ei anna tarbijale midagi enamat, kui sätestab seadus.

Ebameeldivuste vältimiseks täitke tarbijakohustusi

Selleks, et puudusega kauba puhul oma õiguseid realiseerida, tuleb omaltpoolt täita tarbijakohustusi. Alati tasub korralikult läbi lugeda kaubaga kaasa antud kasutamisjuhend ja tähele panna hooldustingmärke, mis selgitavad, kuidas kaupa sihipäraselt kasutada. Kui olete ise hooletu ega järgi juhiseid ja põhjustate seetõttu toote riknemise/purunemise, siis müüja ja tootja ei ole selle eest vastutavad ja teil ei ole õigust näiteks defektide tasuta kõrvaldamist nõuda. Lisaks tuleb ostu sooritamisel kindlasti alles jätta ostu tõendav dokument. Selleks võib olla ostutšekk või ostuleping, mis näitab, kust poest või teenindusettevõttest ning millal on toode ostetud. Ilma müüki tõendava dokumendita võib ostu-müügi tehingut hiljem väga keeruline tõestada olla ning müüja ei pruugi teie pretensiooni rahuldada.

Mida tähendab järelevalvekohustus?

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb üheselt ette, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Kogu koolipäeva vältel tuleb tagada järelevalve õpilaste üle ning koolil on õigus selleks kasutada valvekaameraid ja muid elektroonilisi seadmeid, samuti kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist. Õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustavate olukordade ennetamine, neile reageerimine, juhtumitest teavitamine ning lahendamine tuleb seaduse kohaselt paika panna kooli kodukorras. Kooli pidajal on kohustus luua võimalused turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks Kooli direktorile on aga pandud vastutus nende abinõude rakendamise eest. Pärast koolitundide lõppu, kui laps lahkub kooli territooriumilt, läheb järelevalve- ja vastutuskohustus üle lapsevanemale või lapsele endale.

Lasteaedade osas ei ole asi niivõrd selge, sest koolieelse lasteasutuse seadus kasvatajatele otseselt selliseid kohustusi ei pane. Küll aga näevad sotsiaalministri määrusega kinnitatud tervisekaitsenõuded ette, et koolieelse lasteasutuse direktor korraldab laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ning keskkonna ohutuse hindamiseks riskianalüüsi. Samuti on selles määruses sätestatud nõuded vigastuste ennetamiseks ning turvalisuse edendamiseks, mille rikkumise korral võib eeldada lasteaia juhi vastutust.

Kes vastutab kahjude eest?

Kindlasti ei ole õpetajatel võimalik korraga kõiki õpilasi vahetpidamata jälgida, näiteks vahetundide ajal on ju lapsi liikvel mitusada. Samuti ei saa eeldada üksinda 20 lapsega õues viibivalt lasteaiakasvatajalt, et ta jõuab igal sekundil kõigi aktiivsete jõnglaste üle valvata. Kui sellises olukorras tekib õnnetus, ei ole enamasti tegemist järelevalvekohustuse rikkumisega, isegi kui sarnast olukorda on esinenud korduvalt. Sellistes olukordades katab kahjud kooli või kohaliku omavalitsuse õnnetusjuhtumi kindlustus, kui see on sõlmitud.

Kui kindlustusleping puudub, on ainus võimalus nõuda tekkinud kahju sisse koolilt ja lasteaialt. Sellisel juhul otsustab kohus, kas tegemist oli järelevalvekohustuse rikkumisega ning kas kahjunõue on põhjendatud. Otsus, kas tegemist on järelevalvekohustuse rikkumisega või mitte, oleneb suuresti lapse vanusest ja arengutasemest. Eestis paraku taoline kohtupraktika hetkel veel puudub ning seetõttu on raske prognoosida, kust täpselt kulgeb lasteaiakasvataja või õpetaja vastutuse piir.

Sõltumata seadusega paikapandud kohustusest on äärmiselt oluline, et vanemad lastele ise ohtudest ning nende vältimisest räägiks. Hea võimalus selleks on last kooli või lasteaeda tuues ning talle järele minnes ise lahtiste silmadega ringi vaadata ning midagi ohtlikku märgates sellest ka lapsele rääkida. Laps viibib enamiku ajast koos oma vanematega ning kodust kasvatust õpetaja või lasteaiakasvataja ülesandena eeldada ei saa. Kindlasti ei ole kõiki riske võimalik ette näha, kuid paljudki ohtlikud olukorrad saab ära hoida tänu sellele, et lapsega on rahulikult sel teemal räägitud.

Miks peaks olema vaja veesõiduki õigusabikulude kindlustust? Näiteks ostate kasutatud veesõiduki, kuid sellel ilmneb varsti olulisi vigasid, millest müüja ei teavitanud. Vaatamata turuväärtuse langusele keeldub müüja veesõidukit tagasi ostmast või hinda tagantjärele alandamast. Tuleb ette ka juhtumeid, kus sildumisel sõidab või triivib kainaaber oma alusega vastu teie veesõidukit, kuid keeldub sellegipoolest kokkupõrkest tingitud kahjusid hüvitamast.

Vaidlusi võib tekkida ka sadamaeeskirjade täitmise üle. Näiteks väidetakse, et teie väikelaevast on lekkinud kütus ja põhjustanud reostuse. Kuigi te pole süüdistustustega nõus, algatatakse teie suhtes väärteomenetlus ning nõutakse reostustõrje tasu.

Õnnetusi juhtub vahel ka veeskamisel: puruneda võivad kraana tõstetrossid ning sõiduk vette kukkudes viga saada, kuid teenusepakkuja keeldub kahjusid hüvitamast. Või puruneb tormiga ujuvkai kinnitus ning teie jaht triivib otsa teistele veesõidukitele, tekitades kerevigastusi nii endale kui teistele.

Ebameeldivuste eest ei pruugi veesõiduki omanik olla kaitstud ka siis, kui tal on sõlmitud kahjukindlustusleping. Harukordsed pole juhtumid, kus kindlustusselts keeldub kahjusid hüvitamast, väites et tormituul polnud kahjustuste tekkeks piisavalt tugev või vigastuse põhjustas hoopis materjali väsimine. Ka sel juhul on õigusabikulude kindlustusest abi, et kindlustusandjaga hüvitise osas mõistlik kokkulepe saavutada või äärmisel juhul isegi kohtutee jalge alla võtta.

Kellele veesõiduki õigusabikulude kindlustus mõeldud on? Seda saab sõlmida veesõiduki omanik või registreerimistunnistusele märgitud sõiduki kasutaja. D.A.S. kaitseb vaidluste korral nii veesõiduki omanikku, volitatud kasutajat kui ka sõidukis viibinud reisijaid.

Veesõidukite õigusabikulude kindlustus katab õnnetusjuhtumite järel tekkinud vaidlustest tulenevad õigusabikulud ning tagab kaitse kriminaal- või väärteomenetluses. Samuti kaetakse kindlustatud sõidukiga seotud võlaõiguslikest lepinguvaidlustest tulenevad õigusabikulud, näiteks vaidluste korral kahjukindlustusseltsiga. Lisaks nõustab D.A.S. kindlustuse sõlminuid igakülgselt juriidilistes küsimustes seoses kindlustusjuhtumiks loetud sündmustega.

Kindlustussumma ühe juhtumi kohta on 8000 eurot, kuid kindlustusjuhtumite arv ei ole piiratud. Küll peab kahjujuhtum olema aset leidnud kindlustuslepingu kehtivuse ajal, lepingutest tulenevate vaidluste korral aga pärast 3-kuulise omavastutuse perioodi möödumist. Just viimase piirangu tõttu on mõistlik kindlustada oma veesõiduk võimalike õigusabikulude vastu juba praegu. Lisainfot veesõiduki õigusabikulude kindlustuste kohta saab veebilehelt http://www.das.ee/eraklient/das-tooted/veesoiduki-oigusabikulude-kindlustus/

Kuni kolme hättasattunud inimese vaidlus viiakse kasvõi kohtuni ning tasutakse õigus- ja kohtukulud, et inimest tabanud ebaõigus saaks õigluseks pööratud.

„Seitsmeste uudiste“ peatoimetaja Sven Soiveri sõnul on sagenenud juhtumid, kus inimest petnud kauplus, teenindusasutus või tööandja ei kavatsegi vabatahtlikult inimest aidata: „Inimesel soovitatakse pöörduda kohtusse, kui talle midagi ei meeldi. Kohtukulusid ja kõike sellega seonduvat on aga raske kanda isegi enda õiguses veendunud olles. Meil on hea meel, et kõige tõsisemate pettusjuhtumite korral on meil võimalik koos D.A.S. Õigusabikulude Kindlustusega inimest aidata.“

D.A.S.Õigusabikulude Kindlustuse juhatuse liige Maiko Kalvet lisab: „Oma õiguse jaluleseadmine on väga keeruline protsess. Advokaaditasud on kõrged, riigilõivud on kõrged. Tihti löövad inimesed käega, neil pole selleks vahendeid ja aega. Meie ütleme oma klientidele ja selles kampaanias osalevatele vaatajatele, et oma õiguste eest seismisest loobumine on vale. Meie aitame õiguse eest seista, makstes kinni õigusabikulud selles protsessis.

D.A.S.Õigusabikulude Kindlustuse tavapraktika on tegutseda sarnaselt kindlustusseltsidele – väikese summa eest on võimalik kindlustada, et õigusliku vaidluse puhkedes ehk suure summa maksmise korral võtab õigusabikulud enda kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustus. Näiteks kui peaks juhtuma, et kindlustuslepingu sõlminud inimene lastakse ebaõiglaselt lahti, siis kindlustusselts nõustab klienti selles vaidlusprotsessi ja kannab ka vaidlusega seotud õigusabikulud.
Alanud kampaanias osalevatelt vaatajatelt kindlustuslepingu olemasolu muidugi ei nõuta.

TV3 ootab vaatajate muresid TV3 kodulehel: kaebus.tv3.ee, sealsamas on ka kampaania täpsemad tingimused. Kaebusi oodatakse 31. jaanuarini.

Internetis reklaamivad soodsaid pakettreise väga paljud reisifirmad, kes lubavad parimat puhkust parima hinnaga. Kui pakkumine tundub liiga hea, et tõsi olla, siis tihtipeale just nii ongi. Enne, kui mõne “superpakkumise” kasuks otsustada, tasub selgeks teha, kas soodne hind märgib madalamat võimalikku hinda või on tõepoolest tegemist reisi lõpliku hinnaga. Lisaks on mõistlik uurida reisikorraldaja tausta.

Uurige välja reisipaketi täpne sisu

Et sihtpunkti kohale jõudes pettuma ei peaks, tasub reisikorraldajalt eelnevalt uurida, mis reisipaketi hinnas täpselt sisaldub ning mis on see, mis hinna soodsaks teeb. Reisi plaanipäraseks sujumiseks tasub näiteks uurida mitme tärniga hotellis ööbitakse, millises piirkonnas hotell asub ning kes on kohapeal reisifirma kontaktisikuks. Samuti võiks reisikorraldajalt üle küsida, kas reisipaketi hinnas sisalduvad muuhulgas ka lennujaamamaksud ja viisalõivud, mis kokkuvõttes pakettreisi hinda kergitada võivad.

Selleks, et reisiga seonduvalt kõik üheselt mõistetav oleks ning midagi halvaks üllatuseks ei jääks, tuleks reisikorraldajal paluda koostada lõplik pakkumine, kus kõik oluline info kirjas oleks. Reisikorraldaja ning reisile mineja peaksid kindlasti sõlmima kirjaliku lepingu, sest suuliselt sõlmitud kokkuleppeid võib hiljem ilma lepinguta olla väga rakse tõestada.

Reisipaketi lõpliku hinna puhul on reisikorraldajal õigus pakettreisi hinda muuta vaid juhul, kui see säte on lepingus kirjas. Seejuures tuleb pakettreisi hinnamuutusest teavitada reisijat vähemalt 21 päeva enne reisi algust. Reisijal on seepeale võimalus kas uue hinnaga nõustuda, reisist loobuda ning kogu tasutud raha tagasi saada või siis vahetada pakettreis mõne teise vähemalt samasuguse maksumusega reisi vastu.

Tehke reisikorraldaja kohta taustauuring

Kui pakettreisi tingimused ja hinnad teada, tuleks enne reisi väljaostmist uurida reisikorraldaja tausta.  See on eriti aktuaalne nüüd, kui mitmed ettevõtted vaevlevad majandusraskustes ega ole oma tuleviku suhtes kuigi kindlad. Taustauuringut reisifirma kohta saab teha internetis. Uurida tasub eelkõige seda, kas reisikorraldajal on olemas ettevõtte registreering ning tagatis. Piisava tagatisraha olemasolu kindlustab reisikorraldaja tegevuse katkemisel reisijate naasmise reisi lähtepunkti, vahepealse majutusteenuse lähtepunkti naasmise ajal ning ettemaksu tagastamise tarbijale reisi mittetoimumisel. Ettevõtte tagatist saab lihtsalt kontrollida majandustegevuse registrist www.mkm.ee. Uurida tasub ka seda, mida ettevõtte kohta reisifoorumites ning -blogides kirjutatakse.

Enne reisile asumist on soovitav sõlmida kindlustusleping

Enne reisile asumist on mõistlik sõlmida reisikindlustus. Reisikindlustust sõlmides tuleks jälgida, mis riskide vastu see kaitset pakub – olgu selleks siis pagasi kadumine või kahjustamine, reisitõrge, reisi hilinemine või meditsiiniabi. Loomulikult on võimalik sõlmida ka selline kindlustusleping, mis katab kõiki neid riske. Sobivat kindlustoodet valides tasub tähelepanelikult tutvuda kindlustustingimustega ning jälgida seda, et hüvitise maksmise välistustena oleks kirjas ainult need juhtumid, mille korral reisifirmadel on juba niikuinii seaduslik kohustus kompensatsiooni maksta.

Reisitõrke kindlustuse puhul tasub jälgida, mis kuupäevast leping kehtima hakkab. Seda selleks, et vältida olukorda, kus probleemi esile kerkimisel (nagu näiteks haigestumine enne reisi) pole kindlustus veel kehtima hakanud ning kindlustusfirma kulusid ei hüvita. Lisaks peab reisija enamasti suutma tõendada kindlustusjuhtumi olemasolu. Seega, kui reisil midagi juhtub – näiteks lend hilineb, siis tuleb kindlasti lennufirmalt oma kindlustusandjale võtta tõend selle kohta, millal ja mis põhjustel lend viibis või hilines. Oluline on jälgida ka seda, et kõik kindlustuslepingu järgsed tasud oleks õigeaegselt tasutud.

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustus kogus tänavu üheksa kuuga kindlustusmakseid rohkem kui 564 000 eurot, mis on 81,6% enam kui aasta varem. Kui 2010. aasta 3. kvartali lõpus oli ettevõtte kindlustusportfell ligi 503 000 eurot, siis tänavu septembri lõpuks oli portfelli maht kasvanud 87,1% rohkem kui 941 000 euroni. Kahjukäsitluseks kulus üheksa kuuga ühtekokku üle 55 000 euro. Seltsile esitati kolme kvartali jooksul 375 kahjunõuet. Lahendamisel olevate juhtumite arv ulatus septembri lõpus 143-ni ning kliente on käesoleval aastal nõustatud õigusalastes küsimustes ligi 1500 korral.

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liikme Maiko Kalveti sõnul näitavad Finantsinspektsiooni andmed, et D.A.S. on viimased kolm aastat olnud kõige kiiremini kasvav kahjukindlustusselts Eestis. “Kui enamik Eesti kindlustusseltse maadles ka tänavu esimesel poolaastal kogutud kindlusmaksete mahu vähenemisega, siis D.A.S. on suutnud kvartalist kvartalisse näidata kuni 95%-st kasvutrendi,” lausus Kalvet. “Suurem tuleb kasv vaid KredEx Krediidikindlustusel, kuna selle seltsile makstud kindlustuspreemiate hulk oli mullu esimesel poolaastal 0.”

1928. aastal asutatud D.A.S. on Euroopa suurim õigusabi kindlustaja, mis tegutseb 16 Euroopa riigis. Eestis 2006. aasta novembris tegevust alustanud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS pakub erinevate õigusabikulude kindlustamist, oma klientidele juriidilist nõustamist ning õiguslike huvide kaitsmist nii Eestis ja välismaal. D.A.S. hüvitab klientidele advokaatide, tunnistajate ja kohtuekspertide tasud, riigilõivud, kohtuotsuse järgi väljamõistetud vastaspoole kohtukulu, reisikulu välismaistes kohtutes toimuvatele istungitele ja täitekulu ning tasub vajadusel kliendi eest ka kautsjoni. Eestis algavad õigusabikulude kindlustuse hinnad 5 eurost kuus.

Õigusabikulude kindlustusele spetsialiseerunud kindlustusgrupp D.A.S. kuulub ERGO Kindlustusgruppi, mis on Saksamaal üks suuremaid ning mille põhiaktsionär on maailma suurim edasikindlustuskontsern Munich Re. D.A.S. grupil on Euroopas enam kui 12 miljonit klienti, keda ettevõte aitab aastas keskmiselt miljoni kahjujuhtumi lahendamisel.

PRESSITEADE

Kontrolli tausta

Kõige sagedamini jäetakse kontrollimata netipoe taust, mis päädib sageli sellega, et makstud kaup jõuab kohale suure hilinemisega või jääb üldse tulemata. Ilus ja korralik veebisait ei näita veel, et tegemist on ausa e-poega. Esmast taustakontrolli on väga lihtne teha: tuleb lüüa e-kaupluse või selle omanikfirma nimi mõnda interneti otsimootorisse ning viited kahtlase kaupmehe kohta on ekraanil olemas. Kui üks või paar rahulolematut klienti kuskil netiavarustes ei pruugi veel tähendada kahtlast e-poodi, siis kümned kriitilised ja hoiatavad postitused foorumites räägivad enda eest. Kodumaiste kaupmeeste puhul on tausta kontrollimisel lisavõimaluseks maksehäireregister ning Maksu- ja Tolliameti veebilehel olev maksuvõlglaste andmebaas.

Vähetuntud e-poe lehelt tuleks otsida, kas seal on lisaks e-posti aadressile ära toodud ka füüsiline aadress ning telefoninumber.  Kõige lihtsam viis kontrollida müüja reaalset tegutsemist on saata e-kiri klienditeenindusse ning vaadata, kas sellele vastatakse. Näiteks võib müüjalt uurida, millised on võimalused kauba tagastamiseks, kui pikalt kehtib garantii ning kuidas käitub kaupmees siis, kui kaup ostjani ei jõua.

Talleta info

Teine enimlevinud viga on see, et kauba tellimisel jäetakse dokumendid arvutisse salvestamata. Kaupa tutvustav info veebipoes koos hinnateabega, tellimuskinnitused, arved, pangaülekannete ja kaardimaksete info, kirjavahetus e-poe klienditeenindusega ja kõik muu selline võib hiljem osutuda väga vajalikuks. Ilma dokumentideta on võimatu tõendada, et saite just müüja eksimuse tõttu vale kauba või et ostetu ei vasta väljareklaamitule.

Tunne oma õigusi

Kolmas eksimus on see, et lastakse mööda kauba tagastamisteks ettenähtud aeg ega uurita ennetavalt, millises riigis e-poodi pidav ettevõte on registreeritud. Kui näiteks Eesti, Soome, Rootsi ja Saksamaa seadused võimaldavad interneti teel tehtud tellimuse tühistada 14 päeva jooksul, siis mujal Euroopa Liidus ning Norras ja Islandil on võimalik kaup katki jätta ja raha tagasi nõuda 7 päeva jooksul. Lepingust taganemise korral peab müüja raha tagastama mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.

Kui saadud kaup on puudustega, peab müüja selle parandama või asendama ka pärast 7-14 päeva möödumist. Kui seda ei tehta, võib ostja kaubast loobuda ja raha tagasi nõuda. Eraldi teema on see, kes tasub kauba tagastamise või puudustega eseme asendamisega seotud paigaldus- ja muu kulu. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et asendamine ei piirdu üksnes asenduskauba üleandmisega ning müüja peab katma paigalduskulu sõltumata sellest, kas paigaldus oli algselt kauba sees või mitte. Teatud juhtudel võib aga hüvitamisele kuuluvat summat piirata, seega võib ennustada pikka ja keerukat vaidlust müüjaga, mis võib jõuda isegi kohtusse.

Hoia oma raha

Neljas tüüpoht on see, et sageli sisestatakse ostmisel oma krediitkaardi andmed väga kergekäeliselt ning avastatakse hiljem, et broneeritud on märksa enam raha kui ostetud kauba väärtus või sooritatud uusi makseid juba täiesti tundmatutele müüjatele.  Krediitkaardiga ostes tuleb jälgida, et veebilehe allservas oleks tabaluku kujutis ja aadressi algusele lisandunud “s” – https://, mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust. Ärge kunagi saatke e-postiga krediitkaardi andmeid oma makse “kinnituseks” ega ostke internetipoest, kus lisaks krediitkaardiandmetele küsitakse näiteks pangakonto numbrit või isikukoodi. Kontrollige oma krediitkaardi väljavõtet internetipangast regulaarselt ja andke kahtlastest ülekannetest või broneeringutest kohe pangale teada. Enamasti ei võeta krediitkaardiga ostmisel kohe kontolt raha maha, vaid summa broneeritakse ning ülekanne sooritatakse alles mõne aja pärast. Nii annab kaardi sulgemine või kahtlaste broneeringute tühistamine võimaluse suuremad kahjud ära hoida.

Arvesta lisakuludega

Viimasena selgub paljudele ostlejatele halva üllatusena, et e-poes üliodavana tunduv kaup ei pruugigi lõppkokkuvõttes tulla odavam kui siinses tavapoes. Näiteks võib juhtuda, et mõne spetsiifilisema sulavkaitsme või lihtsalt odava hinnaga lambipirni  ostmisel küsib müüja ostuhinnast kuni 10 korda suuremat transpordikulu. Kui aga müüja on registreeritud väljapool Euroopa Liitu ning saadetise väärtus ületab 21,98 eurot, tuleb üldjuhul lisaks tasuda 20% käibemaksu ning tollimaksu, mis olenevalt kaubagrupist võib ulatuda 17%-ni. Lisaks tuleb esitada tollideklaratsioon, mille vormistamise eest küsib Eesti Post olenevalt saadetisest ja selle väärtusest 4,85-15 eurot. Kui kauba saatjaks on eraisik, on maksuvabaduse piirmäär veidi kõrgem ehk 45 eurot.

Artikkel avaldatud Tarbija24.ee’s: http://www.tarbija24.ee/593166/hoidu-netipoes-osteldes-tuupvigadest/