Soovitused kasutatud auto ostu puhul
Autoostja saab varjatud vigade eest nõuda hüvitist
Maiko Kalvet
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige
Kui kasutatud auto müüja on sõiduki vigu varjanud, saab uus omanik hiljem nõuda müügihinna alandamist või hüvitist nende kõrvaldamise eest. Detailne ning läbimõeldud ostu-müügileping aitab lahendada hilisemaid pretensioone garantiiajal ilmnenud vigade korral.
Kasutatud auto ostul tuleb vigade avastamiseks uurida kriitiliselt sõiduki dokumente. Lisaks registreerimistunnistusele tuleks müüjalt küsida sõiduki hooldusraamatut. Kui sõidukil kehtib veel tehasegarantii, peab sel kindlasti ka hooldusraamat olema, vastasel juhul on müüja väited kehtiva garantii kohta väga kaheldavad. Kui hooldusraamatust selgub, et sõiduk pole ettenähtud läbisõidu või aja järel käinud tehase volitatud teeninduses korrapärases tehnohoolduses, siis on suure tõenäosusega muutunud kehtetuks ka tootjatehase poolt antud garantii. Paha ei tee ka viimase tehnoülevaatuse aruande küsimine, kuna sealt võib leida viiteid esmapilgul kahe silma vahele jäänud vigadele.
Eesti teedel juba varem liigelnud masina ostusoovi korral saab Liikluskindlustuse Fondi (LKF) veebilehel (www.lkf.ee -> Teabekeskus -> Sõiduki liikluskahjude kontroll) VIN-koodi alusel kontrollida iga sõiduki liikluskahjusid. Kui sõiduk on kindlustusjuhtumites hävinenuks tunnistatud, kuvatakse sellekohane hoiatus ka veebipäringu vastuses. Mingil juhul ei soovita uisapäisa osta korra juba hävinenuks tunnistatud sõidukeid, sest nende taastusremont on sageli ebakvaliteetne ning masin on teedele naastes suurema ohu allikaks nii sõidukiomanikule endale kui ka kaasliiklejatele. Sellise sõiduki ostule võiks mõelda alles siis, kui automargi esinduses või tehnoülevaatuse punktis on spetsialist masina põhjalikult üle vaadanud ning korrasolevaks tunnistanud.
Proovisõitu tehes vastutab rooli taga olija
Kui paberid on korras, tuleks teha proovisõit. Tasub aga meeles pidada, et proovisõidu ajal tekkinud kahjude eest vastutav sõitja ning seda ka siis, kui ta on vaid sõidukit väheselt vigastanud.
Eraisikust müüja ja ostja vahel võib sõlmida lühikese kirjaliku kokkuleppe, mis reguleerib vastutust proovisõidul juhtunud õnnetuse korral. Sellise kokkuleppe vormi leiab näiteks veebist. Kui ostate auto juriidiliselt isikult, peaks igal juhul kirjaliku proovisõidukokkuleppe sõlmima. Isegi kui müügis oleval sõidukil on kaskokindlustus, võib juhtuda, et ostuhuvilist sunnitakse osa kahjust kinni maksma.
Müüja ei tohi vigu varjata
On mõistetav, et mitmeid peremehi teeninud autol on kasutuse jälgi, kuid hiljem ilmnevate vigadega ei pea ostja leppima. Näiteks ei tohi müüja sõidukiga toimunud avariid maha vaikida. Erandiks on väikesed õnnetused nagu kerged värvikriimustused ja –kahjustused. Samuti loetakse tavapäraseks kulumisnähtuseks piduriklotside kulumist.
Nende vigade ja puuduste eest, mis pole vaid tavapärase kulumise tagajärg, vastutab müüja. Vastutuse ulatus ja aeg on eramüüja ning autopoe puhul erinev. Viimased annavad garantiiajaks kuni aasta või kuni täitub 30 000 km läbisõitu.
Siiski peaks enne autoostulepingu allakirjastamist uurima, mida kaupluse garantii sisaldab ehk millistele osadele garantii kehtib. Enamlevinud on variant, kus garantii antakse mootorile ja käigukastile. Veermikule, mis kuulub kuluvosade hulka, ei taheta eriti kergelt garantiid anda. Põhjust võib otsida sageli kuumaastikku meenutavatelt tänavatelt.
Garantiid pakkuvad müüjad panevad ostjatele eriti südamele, et ilmnenud vigadest tuleb kohe teada anda. Selline palve on ka loogiline, sest esialgu ilmnenud pisiviga võib ilma parandamata viia suurema veani, mille kõrvaldamine on juba väga kallis ja aeganõudev.
Lepingust lähtuvalt on sõidukimüüja kohustatud igal juhul ostjaga kokku lepitud aja jooksul vea kõrvaldama või alternatiivina alandama müügihinda.
Kui sõiduk ostetakse eraisikult, on garantii olemasolu ja selle detailid kokkuleppelised. Näiteks ARK kodulehel näidisvormina kasutatava sõiduki ostu- müügilepingut kasutades, müüja garantiid sõidukile kaasa ei anna. Müüjal on õigus vigade eest vastutuse võtmine ostu-müügilepingus välistada ainult juhul kui ta lepingus kirjeldab sõidukil teadaolevaid puuduseid. Samuti ei kohaldata kahe eraisiku omavahelistele tehingutele tarbijakaitseseadust ning seetõttu tasub autode ostu-müügitehingute korral olla eriti tähelepanelik. Pigem tuleks ostjal lähtuda sellest, et nagu ikka kasutatud asjade puhul võtab vastutuse enda peale ostja. Probleemide ilmnemise võimalikuks elimineerimiseks on tark käia enne ostu sõidukiga tehnilises kontrollis. Sõiduki ostuhind on soovitav tasuda müüja arvelduskontole.
Hilisemad pretensioonid tuginevad lepingule
Otsustades kasutatud auto ostu kasuks, tuleb ostu- müügilepingus fikseerida võimalikult palju üksikasju. Tähtsamate lepingupunktidena saab loetleda autoomanike arvu, liiklusõnnetustes osalemist, läbisõitu, vahetatud mootori olemasolu, millised lisad on autol algusest peale olemas ning mis on hiljem juurde ehitatud. See info tuleks kindlasti lepingusse sisse kirjutada, et hilisemate pretensioonide korral oleks võimalik lepingule tuginedes esitada kahjunõuet.
