Lapse sünnipäeval vastutavad vanemad kõigi alaealiste eest
Vanemad peavad oma lapse sünnipäeval võtma järelevalvekohustuse kõikide alaealiste külaliste üle ning vastutama nende tegude eest.
Lapse sünnipäeva pidamine mängutoas, vabaajakeskuses või veepargis on üha levinum komme. Pidulised võivad ju atraktsioonidel vabalt mürada - kodus pole see tavaliselt lubatud. Kuid mida rohkem on lapsi, seda enam võib mänguhoos õnnetusi juhtuda.
Sünnipäevalapse vanematel tuleb endale teadvustada, et neil lasub kohustus kogu seltskonna järele vaadata. Väikeste külaliste emad-isad on andnud loa peole minna ning seega on üle andnud ka vastutuse. Juriidilisest seisukohast on tegemist vanemate vahel vaikimisi sõlmitud kokkuleppega.
Valvepersonal ei vastuta
Kui pallimänguhoos lüüakse I aken katki või üks laps tõukab teise kogemata toolilt maha, I on kahjutekitajad küll lapsed, aga selle eest vastutab nende järele vaatav inimene. Kuna järelevalvekohustust saab kolmandale isikule üle kanda, võivad ka näiteks vanavanemad või peo korraldamisel kaasa aitavad teised inimesed vastutust kanda.
Kuigi ujulas või mänguhallis on tavaliselt olemas valvepersonal, ei vabasta see lapsevanemaid lastel silma peal hoidmisest. Lõbustusasutus vastutab ainult selle eest, et nende mänguasjad ja atraktsioonid vastaksid turvanõuetele.
Vastutuse määr oleneb lapse vanusest
Järelevalvekohustuse intensiivsus sõltub sellest, kui vanad lapsed on. Mida rohkem võib eeldada, et laps saab aru oma teguviisi tagajärgedest, seda rohkem vastutab ta ise.
Tsiviilseadustik jagab lapsed vanuserühmadesse. Alla seitsmeaastased lapsed ei ole teovõimelised ehk nad ei vastuta tekitatud kahju eest.
7- 18-aastaseid lapsi loetakse piiratud teovõimega isikuteks ehk neid võib vastutusele võtta osaliselt. Nad vastutavad teistele tekitatud kahju eest ainult siis, kui nad on piisavalt küpsed, et mõista oma valet käitumist. Nii peaks kümneaastane aru saama, et sünnipäevatordi küünaldega mängimine on ohtlik. Kui selle tõttu juhtub tuleõnnetus, vastutab laps ise oma käitumise eest. Nii võib peo korraldaja nõuda kulude korvamist lapse vanemalt või eestkostjalt, kuid vaidluse korral langetab lapse vastutuse ulatuse asjus lõpliku otsuse ikkagi kohus. Sama põhimõte kehtib ka muude kahjude korral, näiteks siis, kui lõhutakse mänguasju või atraktsioone, rikutakse mängutoa siseviimistlust jne.
Seega, kui laps on piisavalt vana ja vastavalt teovõimeline, kannab ta vastutust ise ning sellisel juhul ei ole järelevalvaja oma kohustusi rikkunud. Kuna kahjude sissenõudmine lapselt on sissetuleku puudumise tõttu keerukas, mõistetakse kohtuvaidluse korral hüvitis tõenäoliselt välja lapse vanemalt või eestkostjalt.
Vanemad hoiavad enamasti lastel silma peal
■ Seda, et vanemad lapse ja tema külalised sünnipäevapeol ruumi rentija hooleks tahavad jätta, juhtub siiski üsna harva. Näiteks ütles laste peoruumi Trallituba esindaja Andra Tetsov Linnalehele, et nende ettevõtte pea viie tegevusaasta jooksul on vanemad vaid ühel korral leidnud, et nemad peol osalema ei pea. "Lapsed olid ka üsna suured, nimelt seitsmeaastased, kuid me saime siiski vanematega kokkuleppele, et vähemalt üks neist jääb peole," meenutab Tetsov ning lisab, et nad on peoruumide sisustamisel püüdnud järgida siiski kõikvõimalikke turvareegleid.
■ "Vastutus on küll vanematel, kuid sellele vaatamata oleme püüdnud toa võimalikult turvaliseks teha. Mänguasju ja atraktsioone valides oleme eelistanud nõuetele vastavalt valmistatud tooteid, paigaldanud spetsiaalsed kukkumist pehmendavad matid ja jätnud atraktsioonide ümbrusse nõutava vaba ala. Kõik tuleb kokkuvõttes küll kallim, kuid turvalisuse mõttes arvame, et see tasub ära."
